Põhikiri

Allolevalt lingilt on võimalik alla laadida Eesti NATO Ühingu põhikirja, mis on kinnitatud 18.02.2016

PREAMBULA

Ühingu põhikiri on vastu võetud 02. veebruaril 2001. aastal ning seda on viimati muudetud üldkoosoleku otsusega 18.02.2016.

ÜLDSÄTTED

§ 1. Üldsätted

1. Ühingu nimi on mittetulundusühing Eesti NATO Ühing (edaspidi Ühing). Ühing on demokraatlik, avalikes huvides tegutsev vabatahtlik ühendus. Ühing on asutatud 2. veebruaril 2001. aastal Tallinnas.
2. Ühing kannab välissuhtlemisel nime inglisekeelse tõlkena Estonian Atlantic Treaty Association
3. Ühingu asukoht on Tallinn.
4. Ühing juhindub oma tegevuses käesolevast põhikirjast ja objektiivsest õigusest.

§ 2. Eesmärgid

Ühingu eesmärgid on:

1. aidata kaasa NATO ja selle eesmärkide ning tegevuse tutvustamisele läbi seminaride, õppematerjalide, haridusprogrammide, projektide ja muude tegevuste;
2. toetada Eesti Vabariigi NATO liikmelisust;
3. arendada kontakte NATO liikmesriikide ja teiste riikidega.
4. liikmete ja avalikkuse kaasamine välis- ja julgeolekualase debati arendamisse ning selle läbi avalikkuse teavitamine riigi välis- ja julgeolekupoliitikast.

§ 3. Ühing kui juriidiline isik ja tema õigused

1. Ühing on eraõiguslik juriidiline isik.
2. Ühing võib:
2.1 omada vallas- ja kinnisvara;
2.2 sõlmida lepinguid juriidiliste ja füüsiliste isikutega;
2.3 omada pangaarveid;
2.4 palgata töötajaid;
2.5 võib vastavalt seadusele välja anda stipendiume ning tegeleda koolitustegevusega.

§ 4. Ühingu vara ja selle kasutamine

1. Ühingu vara moodustub:
1.1 liikmemaksudest;
1.2 ürituste korraldamisel laekunud tuludest;
1.3 toetustest ja annetustest;
1.4 pärandvarast;
1.5 muudest seaduslikest tuludest.
2. Ühing võib oma vara kasutada üksnes põhikirjas nimetatud eesmärkide saavutamiseks.
3. Ühingu nimel võib õigustoiminguid teostada juhatus.
4. Ühingu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

II LIIKME ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

§ 5. Liige

1. Ühingul on liikmed ja toetajaliikmed.
2. Ühingu liikmeks võib olla Eesti või mistahes teise Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik,samuti NATO liikmesriigi kodanik.
3. Ühingu toetajaliikmeks võib olla füüsiline ja juriidiline isik.
4. Liikmeks ja toetajaliikmeks astuda soovija esitab Ühingule kirjaliku avalduse, vastuvõtmise otsustab nõukogu avalduse saamisele järgmisel koosolekul ning juhatus teatab sellest 30 päeva jooksul avalduse esitanule kirjalikult.
5. Kui nõukogu ei ole nõus avaldajat liikmeks vastu võtma, otsustab avaldaja liikmeks vastuvõtmise järgmine üldkoosolek.
6. Ühingu liikme õigused algavad ajast, mil liige on juhatuselt saanud teate tema ühingusse vastuvõtmisest ning on tasunud juhatuse poolt esitatud korras kalendriaasta liikmemaksu.
7. Liikmeks olek lõpeb:
7.1 liikme väljaastumisel;
7.2 liikme väljaarvamisel nõukogu poolt, kui liikme tegevus ei ole kooskõlas Ühingu põhimõtete ja põhikirjaga (sh liikmemaksu mitte tasumisega);
7.3 liikme surma korral.
8. Toetajaliige ei ole Ühingu liige mittetulundusühingute seaduse tähenduses.
9. Toetajaliikmel on õigus osaleda Ühingu töös hääleõiguseta.

§ 6. Ühingu liikme õigused

1. Ühingu liikmel on õigus:
1.1 valida ja olla valitud Ühingu nõukogusse või juhatusse või revisjonitoimkonda;
1.2 esindada Ühingut avalikkuse ees selleks saadud volituste alusel;
1.3 kasutada Ühingu varasid ning teavet Ühingu põhikirjalise tegevuse arendamise huvides vastavalt üldkogu, nõukogu või juhatuse otsustele;
1.4 saada üldkogult, nõukogult ja juhatuselt teavet Ühingu tegevusest, otsustest, koostöökavadest, välissuhtlusest ning kavandatavatest üritustest;
1.5 pöörduda mis tahes küsimuses avalduse, ettepaneku ja kriitikaga Ühingu mis tahes organi poole;
1.6 avaldada seisukohti ja töötulemusi Ühingu väljaannetes;
1.7 võtta isiklikult osa Ühingu mis tahes organi koosolekust, kus arutatakse tema tegevust ja käitumist;
1.8 võtta sõnaõigusega osa Ühingu nõukogu ja juhatuse koosolekust eelneva teatamise alusel;
1.9 esitada üldkogule, nõukogule ja juhatusele ettepanekuid ning otsuse eelnõusid, mis on seotud Ühingu juhtimise ja töökorraldusega.
1.10 Astuda soovi korral igal ajal ühingust välja käesolevas põhikirjas sätestatud ja viidatud tingimustel.

§ 7. Liikme kohustused

1.Ühingu liige on kohustatud:
1.1 järgima Ühingu põhikirja;
1.2 tasuma õigeaegselt liikmemaksu;
1.3 aitama aktiivselt kaasa Ühingu põhikirjaliste eesmärkide saavutamisel.

§ 8. Ühingust väljaastumine ja väljaarvamine

1. Liige loetakse Ühingust välja astunuks kirjaliku avalduse esitamisest Ühingu nõukogule.
2. Kui liige ei täida käesolevast põhikirjast tulenevaid kohustusi või tema tegevus kahjustab Ühingu huve või ühistegevust, võib Ühingu nõukogu ta Ühingu liikmeskonnast välja arvata. Väljaarvamise otsusest tuleb väljaarvatule teatada kirjalikult 30 päeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist.

§ 9. Auliige

1. Igal Ühingu liikmel on õigus esitada auliikme kandidatuuri, kui viimase nõusolek on selleks olemas. Auliikme kandidaat peab olema isik, kelle tegevus on olnud tähelepanuväärne ja kooskõlas Ühingu eesmärkidega. Auliikmel on samad õigused, mis Ühingu toetajaliikmel. Enne Ühingu auliikmeks nimetamist ei pea tulevane auliige olema Ühingu liige.
2. Auliikme nimetab nõukogu.
3. Auliikmeks esitatud isiku kandidatuuri esitab nõukogule juhatus.

III ÜHINGU ÜLDKOOSOLEK

§ 10. Üldkogu

1. Ühingu kõrgeim organ on üldkogu, mis on liikmete üldkoosolek.
2. Üldkogu kutsutakse kokku vähemalt üks kord aastas juhatuse poolt nõukogu või vähemalt 1/10 Ühingu liikmete nõudmisel, mitte vähem kui 2-nädalase etteteatamisajaga e-posti teel.

§ 11. Üldkoosolek

1. kinnitab oma koosoleku päevakorra ja korralduse, moodustab valimistoimkonna ja teised üldkogu tööorganid ning kontrollib esindajate volitusi;
2. kuulab ära juhatuse, nõukogu ja revisjonitoimkonna aruanded ja annab neile hinnangu;
3. kinnitab ja muudab Ühingu põhikirja;
4. määrab kindlaks nõukogu ja revisjonitoimkonna suuruse;
5. valib kaheks aastaks nõukogu ja revisjonitoimkonna;
6. kinnitab liikmemaksu suuruse ja makse tähtajad;
7. langetab otsuseid teistes Ühingu tegevusega seotud küsimustes.
8. kinnitab majandusaasta aruande.

§ 12. Üldkoosoleku otsuste vastuvõtmise kord

1. Üldkogu on otsustusvõimeline, kui see on kokku kutsutud § 10 nõuetele vastavalt ja kohal on vähemalt 25 Ühingu liiget.
2. Kui üldkogu on kvoorumi puudumisel otsustusvõimetu, siis uus kokkukutsutav üldkoosolek on otsustusvõimeline neis küsimustes, mis jäid otsustamata pidamata jäänud üldkoosolekul.
3. Üldkogu otsus on vastuvõetud, kui selle poolt hääletab üle poole üldkogul osalevatest liikmetest, v.a. Ühingu eesmärgi muutmise otsus.

§ 13. Ühingu nõukogu ja revisjonitoimkonna valimine

1. Ühingu nõukogu ja revisjonitoimkond valitakse üldkogu poolt. Valimistulemused kinnitatakse üldkogu otsusega.

IV NÕUKOGU

§ 14. Nõukogu

1. Üldkoosolekute vahelisel ajal täidab üldkoosoleku ülesandeid volinike koosolek (põhikirjas ja igapäevases asjaajamises nimetatud „nõukogu“)
2. Nõukogu planeerib Ühingu tegevust ja korraldab ühingu juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse töö üle. Nõukogu on aruandekohustuslik üldkoosoleku ees.
3. Nõukogul on 5-7 liiget ja kuni 2 asendusliiget.
4. Nõukogu valitakse üldkoosolekul ühingu liikmete hulgast.
5. Nõukogu liikmed valitakse kaheks (2) aastaks.
6. Nõukogu liige kutsutakse üldkoosoleku poolt ennetähtaegselt tagasi kui ta mistahes põhjusel kaotab ühingu liikme staatuse, esitatakse juhatuse liikme kandidaadiks või esitab avalduse nõukogust väljaastumiseks.
7. Asendusliige saab nõukogu liikme staatuse, juhul kui eelnev nõukogu liige on erakorraliselt tagasiastunud või punktist 6 tähenduses väljalangenud.
7.1 Juhatuse liiget ja revisjonitoimkonna liiget ei saa nõukogu liikmeks valida.
8. Nõukogu:
8.1 valib lihthäälteenamusega oma liikmete hulgast nõukogu esimehe ja aseesimehe kaheks aastaks;
8.2 võtab vastu Ühingu eelarve;
8.3 kinnitab tegevuskavad ja projektid;
8.4 kehtestab Ühingu vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra;
8.5 kinnitab juhatuse ettepaneku palgaliste töökohtade loomiseks.
9. Nõukogu koosolekud ja otsuste vastuvõtmine
9.1 Nõukogu koosolekuid juhatab nõukogu esimees, aseesimees või teda asendav nõukogu vanim kohalolev liige;
9.2 Nõukogu koosolekud toimuvad nõukogu esimehe ettepanekul, kuid mitte harvem kui kord 3 kuu jooksul. Koosolek tuleb kokku kutsuda vähemalt 1/3 nõukogu liikmete nõudmisel või juhatuse ettepanekul.
9.3 Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole nõukogu liikmetest.
9.4 Nõukogu otsus on vastuvõetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalevatest nõukogu liikmetest. Kui hääled jagunevad võrdselt, saab otsustavaks koosoleku juhataja hääl.
10 Nõukogu esimees
10.1 juhib nõukogu tööd, valmistab ette, kutsub kokku ja juhatab nõukogu koosolekuid;
10.2 kirjutab alla nõukogu poolt vastuvõetud otsustele ja teistele dokumentidel;
10.3 esitab üldkogule aruande nõukogu tööst;
10.4 lahendab teisi jooksvaid nõukogu asjaajamisega seotud küsimusi.

V JUHATUS

§ 18. Juhatuse ülesanded

1. Ühingu juhatuses on vähemalt 1 liige, kuid mitte rohkem kui 5 liiget.
2. Ühingu juhatus ja juhatuse esimees valitakse ning kutsutakse tagasi nõukogu poolt salajasel hääletusel. Juhatuse esimees valitakse, kui juhatuses on enam kui 1 liige. Kui Ühingul on vaid 1 juhatuse liige, täidab tema ka juhatuse esimehe ülesandeid. Juhatus valitakse kolmeks aastaks.
3. Kui juhatusel on enam kui 1 liige, valivad juhatuse liikmed endi seast juhatuse esimehe.
4. Ühingu juhatuse liige peab olema Ühingu liige, kuid ei saa olla Ühingu nõukogu ega revisjonitoimkonna liige.
5. Juhatus:
5.1 viib ellu üldkogu ja nõukogu otsuseid;
5.2 esindab Ühingut suhetes teiste isikutega;
5.3 valdab, kasutab ja käsutab Ühingu vara kooskõlas üldkogu ja nõukogu otsuste ja eelarvega;
5.4 esitab nõukogule ametisse kinnitamiseks palgalised töötajad;
5.5 valmistab ette ja esitab nõukogule kinnitamiseks tegevuskavad ja projektid;
5.6 esitab nõukogule kinnitamiseks Ühingu eelarve;
5.7 kutsub kokku üldkogu ja valmistab ette selle päevakorra;
5.8 lahendab Ühingu tegevusega seotud teisi küsimusi.
6. Juhatuse esimees juhatab juhatuse istungeid, esindab Ühingut ja kirjutab Ühingu nimel alla lepingutele, juhatuse otsustele ja avaldustele.
7. Juhatus võib vastu võtta sisemise töökorralduse, milles võidakse ära jaotada juhatuse liikme pädevus ja funktsioonid. Juhatuse liige on ühingu ja seaduse eest vastutav sõltumata tema kitsamast ülesandest juhatuse liikmena.

VI REVISJONITOIMKOND

§ 19. Revisjonitoimkond

1. Ühingu revisjonitoimkonna valib Ühingu üldkogu. Ühingu revisjonitoimkonna liige ei tohi olla samaaegselt Ühingu juhatuse või nõukogu liige.
2. Revisjonitoimkonnas on vähemalt 1 liige, kuid mitte rohkem kui 3 liiget. Revisjonitoimkonna liikmed valivad enda hulgast revisjonitoimkonna esimehe, kes juhatab revisjonitoimkonna tööd. Revisjonitoimkonna otsused võetakse vastu toimkonna koosseisu häälteenamusega.
3. Revisjonitoimkonna põhiülesanne on üldkogu, nõukogu ja juhatuse otsuste täitmise kontrollimine. Vähemalt kord aastas revideerib revisjonitoimkond Ühingu rahaliste ja muude vahendite laekumist ja kasutamist.

VII LÕPPSÄTTED

§ 20. Põhikirja muutmine

1. Ühingu põhikirja saab muuta, kui muudatuste poolt hääletab vähemalt 2/3 üldkogul osalevatest liikmetest või nende esindajatest. Põhikirja muutmine, kui muudetakse ühingu tegevuse eesmärki toimub vähemalt 9/10 liikmete nõusolekul.

§ 21. Ühingu lõpetamine, ühinemine ja jagunemine

1. Ühingu lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustab üldkoosolek, kui vastavasisulise otsuse poolt hääletab üle 2/3 üldkogul osalevatest liikmetest.
2. Likvideerimisel allesjäänud vara antakse tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirjas olevale või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.
3. Ühingu lõpetamine, ühinemine ja jagunemine toimub vastavuses kehtivate seadustega.