Ajateenistuse pikim puhkus ja spetsialiseerumine sidele

Ajateenistuse pikim puhkus (10 päeva) on nüüdseks läbi ning aeg uuesti rutiini sulanduda. Kohati oli isegi veider nii pikalt linnakust eemal olla ning ma ei suutnud kodus olles kiusatusele vastu panna ja tegin ikka hommikuvõimlemist. Keha on harjunud niivõrd aktiivne olema, et annab koheselt tunda, kui midagi ei tee. Vastasel juhul oli terve päev uimane olla. Teine asi oli magamisega. Ükskõik kui hilja ma ka voodisse ei saanud, igal hommikul läksid silmad hiljemalt kell kaheksa plaksti lahti ning ei suutnud enam pikali olla. Seejärel oli kohe harjumuspärane vajadus midagi tegema hakata ja sellest tulenevalt tundus täiesti utoopiline, kuidas mu pere suutis hommikuti, eriti puhkepäevadel, rahulikult kolm tundi kohvi juua ja niisama lebotada.

Aga nüüd olen back in track ning teenistus läheb edasi. Kuna spetsialiseerun sidele, hakkabki nüüd vastav väljaõpe. Palju õppetunde on veel teoreetilised, kuid sinna hulka on kombineeritud ka palju praktilisi harjutusi. Enne puhkusele minekut õppisime erinevate kaitseväes kasutatavate raadiojaamade kasutamist ja natuke ka programmeerimist. Tuleb tunnistada, et algselt oli mul eelarvamus – sideõpe näis jube kuiv ja igav eriala, kuid siiani on kõik vastupidi hoopis väga põnev olnud ja tunnen, et see just mulle kõige paremini sobibki. Muidugi on seejuures mitmeid lisatoiminguid. Üks neist on sidevahendite hooldus, mida keegi tavaliselt eriti teha ei viitsi. Iseenesest pole see raske, pigem lihtsalt tüütu – näiteks tuleb mitusada meetrit kaablit lapiga ära puhastada, mis võtab aega.

Nüüdsest on mul ka uus rühm, mis töötab uue juhtkonna alluvuses. Eks harjumine võtab aega, kuna SBK rühma inimesed olid mulle juba nii lähedasteks saanud ning olime just harjunud ühtses koosseisus tegutsema. Olgugi, et oleme nüüd kõik erinevates väeosades laiali, suhtleme siiski edasi ja jagame muljed uuest elukorraldusest.

Samal ajal on esmamulje uuest rühmast samuti positiivne. Kolisin küll uude kasarmusse aga põhimõtteline elukorraldus üldjoontes ei muutunud. Ainuke asi, et seekord pole meil poiste toas sellist privaatset nurgakest. Lisaks on kõikide tüdrukute peale üks duširuum. See tähendab, et üks saab korraga pessu minna, mistõttu on järjekord kiire tekkima, kuid õnneks leidsime kiirelt lahenduse. Piisas vaid poistega veidi läbi rääkida ning jõudsime kokkuleppele, et igal õhtul saame enne neid tüdrukutega suures duširuumis ära pesta ning lisaks saunas käia. Panime kindlad kellaajad paika ja asi toimib.

Lubasin eelmises postituses natuke ka riietusest rääkida. Teenistusse saabudes jagati mulle kätte täpselt samasugune varustus nagu kõikidele poistele, mingeid erisusi selles polnud. Naistele pole hetkel veel eraldi kohandatud riietust. Särkidel on kõige väiksem suurus M, mis minul siiski natuke seljas lotendab. Samuti on vorm pisut lai. Pükste puhul töötab vöö väga hästi ehk rihm peale ja seisavad. Nii nagu ülejäänud vormigi puhul, polnud ka pesu puhul teisiti – sain endale kasutamiseks kuus paari meeste aluspesu. Ajas ikka tüdrukutega naerma küll. Õnneks olin seda ettenägevalt kahtlustanud ja oma isiklikud alusriided kaasa võtnud. Komplekti ülemise osa mõttes on spordirinnahoidjad siin asendamatu valik. Olen oma kollektsiooni siin järjepidevalt täiendanud. Samas võiks tulevikus naistele olla siiski mingi kaitseväe poolt pakutav alternatiiv.

Lahingvarustuses on mul probleeme vaid killuvestiga. Sain alguses eriti suure, kuna väiksemat polnud võtta ja see muutis paljud harjutused mitu korda raskemaks. Eriti tuli see välja laskeharjutuste ajal. Vest oli rinnaku juurest nii lai, et käsi ette kokku panna oli praktiliselt võimatu ja see muutis näiteks püstiasendist laskmise mitu korda keerulisemaks. See on kindlasti üks element, mis tuleks naistele tulevikus väiksem muretseda. Rakmeid ning seljakotti on võimalik rihmadega endale sobivaks kohandada, kuid vesti mitte. On tegelikult mõistetav, et hetkel pole veel naistele eraldi varustust, kuna nõudlus on olnud liialt väike, seega pole efektiivne seda lattu kokku tellida. Aga arvestades, et hetkeline poliitiline suund on naiste osakaalu suurenemine kaitseväes, võiks natuke hakata eelmainitule keskenduma.

ILU

Esimese asjana pean ära mainima, kuivõrd klaariks ja pehmeks on mu näonahk siinveedetud ajaga läinud. See tuleneb ilmselt tervislikust regulaarsest toitumisest kui ka palju värskes õhus viibimisest. Siin ma end ei meigi, kuigi seda ei teinud ma liigselt ka tavaelus. Peamiseks uueks parimaks sõbraks on saanud BB näokreem. Seda pole vaja palju panna, kuid ühtlustab naha tooni ning hoiab naha niisutatuna. Huulte jaoks saatis ema mulle kosmeetilise vaseliini, mis läheb hommikul kohe peale. Töötab väga efektiivselt külma tuule vastu ning olen seda teinekord ka põsesarnade kaitseks peale pannud.

Oma tavalisi ilurutiine ma väga muutma pole pidanud. Tavaelus värvisin tihtipeale ka ripsmeid ja kulme, kuid siin võtaks see liialt aega ning oleks ka lihtsalt ebamugav. Käin praegu neid kosmeetiku juures värvimas, see näeb naturaalne välja ja samas on nägu ikkagi ilusti “raamitud”.

Selleks korraks pean jälle lõpetama. Järgmiseks postituseks on väljaõpe juba hoo sisse saanud ning võimaldab anda parema ülevaate. Seniks, head lugemist!