Nüüd alles läheb põnevaks…

Terve ühe veebruarikuu nädala vältel sain ma oma allüksusega osa esimesest rahvusvahelistest õppusest Talvelaager 2019. Sündmus vältas Keskpolügonil tervelt kümme päeva ning osa võttis sellest üle tuhande kaitseväelase neljast riigist. Lisaks liitlastele Tapa linnakust olid oma panust andmas ka Ameerika Ühendriikide merejalaväelased ja Rahvuskaartlased, kes olid liidendatud Scoutspataljoni koosseisu.

Täna saan uhkusega öelda, et luurekompanii oli minu andmetel ainus ainult ajateenijatest allüksus, kes osales eranditult õppuse taktikalistes olukordades. Kindlasti on selle üheks eelduseks meie väljaõppe intensiivsus ja rohke praktika kokkutöötamisega. Antud õppuse juurde käis ka minu senise elu üks kõige vingem päev. Nimelt avanes minu jaol võimalus olla liidendatud USA üksuse toetuseks ning seeläbi koordineerida koos liitlaste leitnandiga üksuse laiem tegevus. Ma poleks mitte kunagi osanud arvata, et mulle langeb selline võimalus veel ajateenistuses sülle! Kahtlemata mu senise elu üks kõige vastutusrikkam ja uhkem päev, millest võtsin nii teadmiste kui kogemuste najal väga palju kaasa. Kahjuks ei võtnud ma oma kaameraga õppusetuhinas kaasa aga ühtegi pilti, kuid rõõmuga jagan KV tehtuid:

              Scoutspataljoni võitleja / Wintercamp 2019.

              

Liitlaste uhked masinad kolonnis / Wintercamp 2019

 

Pidulik külastus lasteaeda, EV101 tähistamine.

Eelmises sissekandes palju tähelepanu saanud Vabariigi aastapäev lasi end kaua oodata, kuid toimunut meenutades on suur rõõm, et sellest kõigest osa sain! Ajajooneliselt oli esimeseks temaatliseks sündmuseks aastapäevale eelneval reedel toimunud külastus Kalamaja Lasteaeda.

Lasteaedades esinemine pole mulle kaugeltki võõras, kuid ometi tekitab just see mulle üht kõige suuremat närvikõdi. Põhjuseid on mitu, alustades näiteks laste vanusest ning vastutusest, mis minul nende ees mingit valdkonda tutvustades lasub. Nii tuleb näiteks kaitseväest rääkida väga teadlikult ja eakohaselt, et ei tekiks valesti mõistmist, mis võiks veel aastaid kasvavale noorele mõju avaldada.

Esinemisel võtsin vaevaks tutvustada neile ennast, Vabariigi sünnilugu, oma varustust, sammuda “Piduliku marsi” saatel taktsammu ning maitsta koos vana head sõdurileiba. Ma ei saa ikka üle ega ümber sellest, kuidas leib lastele peale läheb. Tõepoolest – koguste ja aja suhet vaadates arvaks, et tegu oleks mingi maiusega  Olin siis külas Kalamajas, mis mulle tegelikult üldse võõras kant, sest käisin seal põhikoolis. Viimane tegi suhestumise lastega päris lihtsaks – sõdur täitsa nagu naaber! Lõpetuseks kutsusin neid paraadile ning tegime lõpupildi, mis oli väga tore.

Teine sündmus oli paraad ise, kus käisin kohal oma perekonnaga. Rahvast oli kohale tulnud hordides ning selle üle tasub ainult rõõmustada! Näha sai nii liitlaste kui ka omade tehnikat, terve Vabaduse väljak oli militaarfanaatiku unelmat täis. Sündmusel käisid ringi ka Küberväejuhatuse reporterid, kes tegid sündmusest reportaaži. Juhtusin ühele neist ka peale, muljetasin siis paraadil ja aastapäeval laiemalt toimunust, vaata lähemalt.

       Veliga pilk riigi helge tuleviku poole ehk head Vabariigi aastapäeva! / 24.03.19, Vabaduse väljak.

 

Seninägematu ajateenijate esindusmeeste koosolek

Päev pärast Vabariigi aastapäeva kutsusin Tapa linnakusse kokku pea 20 esindusmeest 1. ja 2. jalaväebrigaadist, mereväest, sõjaväepolitseist, toetuse väejuhatusest ja küberväejuhatusest, et arutada ajateenijate esindusmehe rolli tähtsuse üle täna ning jagada näpunäiteid senisest praktikast.

Idee selleks sündis tegelikult paar kuud tagasi omaette õhtul laua taga mõtiskledes – soovisin saada aimu teiste struktuuriüksuste esindusmeeste töö omapäradest, sest nägin, et kogemuste vahetamine ja vahetu suhtlus tooks töös senisest suurema edu. Ideel paistis olevat jumet, sest ideed tutvustades haaras mu brigaadi juhtkond eesotsas veebliga haaras asjast kinni ning kutsusime esindajad otsemaid kohale. Kohtumine  ise oli väga informatiivne ning mu korraldatud grupitöö veeblite ja esindusmeeste vahel (võibolla esmakordne kaitseväe ajaloos) oli parema tulemiga, kui oskasin oodata. Nii sain kõige muu kõrvalt kirja palju mõtteid, millele ka ise esindusmehe ja ülemana senisest enam rõhku panna.

Ideest midagi luua, oli kohtumise lõpuks laual ettepanek kaitseväe esindusmeeste kogu loomiseks, mille ülesanne oleks aidata tulevastel esindusmeestel oma lisarolli täita juba esimesest päevast. Seadmaks viimasele atra, panime kindlalt paika uue, enneolematu (ja -kuulmatu) kohtumise kuupäeva, peateema ja esinejad. Sündmusel on eelkõige oodatud kuhu kõikide allüksuste iga tasandi esindusmehed, kuid oma panuse annavad ka veeblid ja ülemad. Nii toimub kaitseväe esindusmeeste kokkutulek Tapa linnakus 29. märtsil, millest annam järgmises sissekandes põhjaliku ülevaate!

Mul on sündmusesse palju usku ning olen võtnud esindusmeeste kontseptsiooni ülevaatamise ja arendamise oma ajateenistuse südameasjaks.

       Kaitseväe struktuuriüksuste veeblite ja esindusmeeste esmakohtumine // 25.02.19, Tapa Sõjaväelinnak

 

Ajateenijast rahvatantsija ning vice verca

Ma olen päris veendunud, et Tuljaku mainimine möödunud sissekandes tegi nii mõnegi lugeja vaimu erksamaks ehk “mis, mida?”. Olen varem muuseas maininud, et käin nädalavahetusteti jalga keerutama, kuid ei midagi enamat. Nüüd on selleks aeg. Nimelt tantsin möödunud aasta lõpust Tamsalu noorterühmas Veri Vemmeldab. Tants on ajateenistuse kõrvale tegelikult väga hea vaheldus, sest see koormab hoopis teisi lihaseid, tagades väljaõppe kõrvalt terviklikuma treeningu. Maru tore on see, et oleme võtnud sihiks jõuda suvel tantsupeole. Minu silmis oleks tegu päris suure eneseületusega kogu rühma poolt, sest suuresti ajateenijate tõttu saame kohtuda vaid üksikutel nädalavahetusel. Tõsi küll – kui me juba tantsime, siis nii nagu poleks homset. Seoses kogu selle tralliga loodan uues sissekandes Teiega jagada juba liikuvat pilti, kust saaksite veel enam aimu nii minu kui paljude teiste noorte mitmetahulisest elust ajateenistuses. Fakt on see, et 27.märtsil on juba saatust määrav tantsupeo ülevaatus seega soovige edu!

       Veri Vemmeldab 2018/19 / Tantsupeo Lääne-Virumaa I eelproov Rakvere Gümnaasiumis, 23.02.19.

 

Virtual Battlespace ehk arvutimängud kaitseväes?

Head asjad lasevad end kaua oodata. Nõnda oli ka virtuaalse lahinguruumiga. Nimelt tuli meile veebruarikuu lõpus külla Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste matkekeskus, kes võttis kaasa oma virtuaalse lahinguruumi, et korrata kuluefektiivselt üle seni omandatud erialateadmised. Oodatult läks meil luurajatena põhirõhk  tuletellimuste edastamise praktikale ehk pidime esmalt avastma vastase, tellima kamraadidelt suurtükiväelastelt objektile kaudtuld ning hindama seejärel tuletäpsust.

Tänu simulatsioonimängule saime päeva jooksul virtuaalses olukorras läbi harjutada kuni 10 olukorda, maastikul olles jõuaks umbes nii 2-4 olukorda. Tulu on ju ilmselge! Arvutitega sõjamänge olime mänginud vaat et igaüks, kuid mitte keegi veel nõnda realistlikes oludes. Pinge kruttis end üles. Kokkuvõtvalt oli nii minu kui kaasvõitlejate silmis tegu päris põneva osaga luuraja väljaõppest ning eelnenud kannatus tasus end simulatsioonis kenasti ära! Loodetavasti saab veel.

      Äratundmisrõõm! Õhutõrjepataljoni võitlejad (taas-)avastamas virtuaalsõja võlusid. Meie niisamuti.

 

Järgmise kuu sissekandes saan lisaks esindusmeeste suurele sündmusele, tantsupeo tähtsale eelproovile ja allüksuse kursusest jäänud võlale rääkida ka sündivast koostööst ühe Eesti militaarrõivaid tootva ettevõttega – olen väga põnevil! Seniks jällegi – vabalt, rivitult!

Kõik blogid