Väljaõpe

Veebruarikuu kõige olulisemaks punktiks võiks minu eriala silmas pidades lugeda sidele orienteeritud õppust. See tähendas, et reaalset lahingtegevust ei toimunud ja üksusi maastikul väljas polnud. Eesmärgiks oli aga mängida olukord nii läbi nagu oleks ning luua toimiv sidevõrgustik ja kontrollida selle toimimist.

Minu ametikoht oli õppusel sidemees (naine). Õppuse raames harjutasimegi seda ametit hõlmavaid tegevusi läbi ning sain oma esimesed kogemused. Lisaks polnud ma kunagi varem soomukis sõitnud. Selles töös on väga tähtis kiirelt reageerida ning sidevahendite tundmine, et rikke korral oleks võimekus see koheselt eemaldada. Nüüd on ka selgemaks saanud, kes on teenistuse lõpuni mu lähimad üksusekaaslased ning saime õppuse käigus juba koos töötamist harjutada.

Soomukis minust teisel pool lauda istub brigaadiülem ning pean olema kogu aeg valmis vajadusel midagi kirja panema kui ka mistahes käsklusi või muid teadaandeid edastama. Kuigi tunnen, et õppida on veel palju, sujus esimene kord mu seisukohast hästi. Imetlesin seda, kui professionaalsed on inimesed mu meeskonnas, sealhulgas ka brigaadiülem. Ta oli külma närviga, suutes sealjuures olla positiivselt meelestatud ja kogu meeskonnal tuju üleval hoida. Lisaks tuli ta kõigi toimingute juures ka alati ise appi ja tundis terve aeg huvi kogu üksuse töö vastu. Leian, et selline peakski üks juht olema.

Tulebki meelde üks vahejuhtum, kus lihtsa asja puhul nagu telgi püstitamine, oli vaja selle katusele üht detaili kinnitada. See oli aga isegi poiste jaoks liiga kõrgel. Seepeale ei lasknud brigaadiülem kaua oodata. Kuna olin ilmselgelt kõige kergema kaaluga, palus brigaadiülem otsustavalt ühe jaoliikme appi ning enne kui arugi sain, olin kõrgel teiste pea kohal ning üritasin kõikudes ja värisedes asja paika panna. Sel hetkel oli kogu situatsioon väga humoorikas ning naersime kõik oma leidlikkuse üle.

Kokkuvõttes oli see minu jaoks jällegi väga huvitav kogemus ning oman nüüd palju paremat ettekujutust. Samuti tean, kuhu püüelda ja areneda. Kindlasti õpib kõige paremini läbi praktika ning kuuldavasti tuleb sarnaseid tegevusi veel. Viimasel nädalal tegime kaasa ka jalaväe kursuse väljaõppes. See hõlmas jalaväe liikumisviise, relvaõpet ning ka varitusevastast õpet. Kuigi ma pole jalaväe jaos, siis basic oskused peaksid kõigil olema.

Kui väljaõpet parajasti pole, on minu kõige paremaks meelelahtuseks spordi tegemine. Minuni jõudis informatsioon, et lähiajal peaks meil hakkama tulema ka rohkem kehalise tunde, mille hulgas on erinevad meeskonnamängud kui ka rännakud. Linnakus on olemas ka võimla ja jõusaal. Kuna enne väkke tulekut käisin igapäevaselt jõusaalis, üritan ka siin olles seda igal vabal hetkel teha. See on koht, kus saan igapäevasest rutiinist välja ning naudin seda väga. Sean endale järjepidevalt väikseid eesmärke, mida ületada. Kui aga aega on vähem, käin tavaliselt niisama sörkimas. Pärast seda on alati positiivset energiat ja jõudu rohkem. Lisaks leian, et sõdur peaks end järjepidevalt vormis hoidma. Oleme nüüd viimased paar korda ka rühma poistega punti kokku võtnud ja käinud saalis ka jalgpalli mängimas. Plaanis on ka võrkpalliga alustada.

Praeguseks jälle lõpetan, kuid loodetavasti oli huvitav lugemine ning naasen juba varsti uute sündmustega. Kuulmiseni!

Kõik blogid