Strateegilise kommunikatsiooni roll Eestis

Vastupanuvõime on aluseks rahva, ühiskonna ja riigi eksistentsile ning see on ka esmane sihtmärk, mida iga vastane esimesena ja sageli ka ennetavalt õõnestama asub. Sõltumata eesmärgist, olgu selleks siis sõjaline, majanduslik, informatsiooniline, diplomaatiline või kultuuriline üleolek, lihtsustab ühtsuse puudumine sihtmärgiks olevas ühiskonnas oluliselt selle saavutamist.

Viimased aastad on mõjunud ühiskondadele, aga ka selle väiksematele üksustele – kogukondadele, ka sõpruskondadele, murettekitavalt. Põhjuseid on mitmeid. Nende seas poliitilise populismi tõus või ka sotsiaalmeediakeskkondade teadvustamatu mõju kasv eksitava info levitamisel. 

Kõik see on joonistamas üha selgemalt välja vajadust ühiskonna keset teadlikult ja jõuliselt paigal hoida ja tekkinud lõhesid ning haavu ravida. Seda kõike selleks, et ühiskonna liikmeid liita ning järgmiseks väliseks rünnakuks ühe tervikuna valmis olla.

Ühiskonna vastupanuvõime välisele mõjutustegevusele ning ühtsustunde tugevus on strateegilise kommunikatsiooni kaks põhilist eesmärki. 

Strateegiline kommunikatsioon laias plaanis tähendab riigi tegevuste planeerimist ja koondamist üheks kommunikatiivseks tervikuks ja selle edastamist ühiskonnale. Täpsemalt on Eesti strateegilise kommunikatsiooni eesmärkideks toetuse tagamine julgeolekupoliitikale, avalikkuse julgeolekuolukorrast teadlikkuse hoidmine ja paanika vältimine. Lisaks ka vaenuliku mõjutustegevuse neutraliseerimine ning valeinfo paljastamine ja selle leviku takistamine.

Eesti riigikaitse arengukavas, mis on üks julgeoleku alusdokumentidest, öeldakse, et riigil peab olema valmisolek ja võime seista vastu infosõjale ning teha seda ka kriisiolukorras. Oluline on tagada suutlikkus reageerida kiiresti ja väljendada varases etapis riigi tegelikku tahet, seda nii Eestis kui ka välismaal. Lihtsamalt öelduna tuleb hoolimata võimalikust vaenulikust mõjutustegevusest tagada avalikkuse objektiivne informeeritus.

Eestis on strateegiline kommunikatsioon olnud julgeoleku tagamise üheks komponendiks aastaid, kuid tänase võimekuse alguseks on 2018. aasta, kui valitsuse kommunikatsioonibüroo osana alustas Riigikantseleis tegevust strateegilise kommunikatsiooni meeskond. 2021. aasta suvel loodi ülesannete selgemaks eristamiseks juba omaette strateegilise kommunikatsiooni osakond.

Osakonnal on kolm põhiülesannet: tagada olukorrateadlikkus inforuumis toimuvast; tõsta ühiskonna vastupanuvõimet informatsioonilisele mõjutustegevusele ning arendada riski- ja kriisikommunikatsiooni valmidust. 

Olukorrateadlikkus tähendab Eestiga seotud infokeskkonna pidevat seiramist, seal toimuvate muutuste märkamist, analüüsi ja mõtestamist. Teisalt on olukorrateadlikkuse lahutamatuks osaks avaliku arvamuse uuringud, millega ühiskonnas toimuvaid arenguid märgata ja analüüsida.

Vastupanuvõime kasvatamine on strateegilise kommunikatsiooni osakonna üks olulisemaid rolle. Siin on peamiseks eesmärgiks inimeste meediapädevuse tõstmine, kodanikuühiskonna võimestamine, akadeemilise koostöö edendamine, aga ka näiteks aktiivne kaastöö rahvusvahelistes võrgustikes.

Strateegilise kommunikatsiooni osakond on näiteks pannud aluse ja aidanud korraldada meediapädevuse nädalaid, aidanud luua ja ühiskonda viia valeinfo märkamist suurendavaid lahendusi nagu mängud The Bad News Game või Go Viral! ning valeinfo paljastamise oskust arendav ja kõigile tasuta kättesaadav Desinfotest. 

Kolmas tegevussuund ehk kommunikatsiooni toimimise tagamine kriisi ajal on järgnevatel aastatel strateegilise kommunikatsiooni osakonna üks suurimaid väljakutseid. 2021. aasta keskel lisandus strateegilise kommunikatsiooni osakonna ülesannete hulka üleriiklik riski- ja kriisikommunikatsiooni koordineerimine, mis selle ajani kuulus Siseministeeriumi pädevusse.

Lisaks eelnevale on strateegilise kommunikatsiooni osakonna üheks kandvaks ülesandeks julgeolekuteemade kommunikatsiooni koordineerimine, et tagada sujuv haldusalade ülene koostöö ning ühtlustada Eesti vastupanuvõimet ja kuvandit mõjutavaid sõnumeid.

Strateegiline kommunikatsioon on Eestis olnud tähelepanu all paarkümmend aastat, aga nagu ei saa valmis ka Tallinna linn, ei saa kunagi öelda ka strateegilise kommunikatsiooni kohta, et see on tehtud. Strateegilise kommunikatsiooni valdkond lähtub kiiresti muutuvast infokeskkonnast ning peab reageerima seal toimuvatele arengutele. 

Õnneks on Eesti strateegilise kommunikatsiooni võimekuse kasv hetkel sattunud pooljuhuslikult perioodi, mil laiem tähelepanu infokorratusele ja kitsamalt informatsioonilise mõjutustegevuse küsimustele on üle maailma hüppeliselt kasvanud. Väikese ja paindlikuna oleme suure vaenuliku riigi naabriks olles suutnud enamustest maailma riikidest informatsioonilise mõjutustegevuse vastu võitlemisel sammukese-paar ees olla, mis on toonud meile selles vallas ka kõrge rahvusvahelise maine.

Priit Talv
Riigikantselei strateegilise osakonna nõunik