Liitlaste suurendatud kohalolu ehk enhanced Forward Presence (eFP)

Milleks meile liitlaste suurendatud kohalolu ehk enhanced Forward Presence (eFP)?

NATO paigutas 2017. aastal Suurbritannia juhitava liitlaste suurendatud kohalolu lahingugrupi Eestisse meie soovil ja NATO liitlaste ühisel otsusel. Eesmärgiks on tugevdada alliansi kaitsevõimet idatiival ning võtta seeläbi vastaselt soov meid rünnata. Otsus lähtus Venemaa mahitatud tegevustest 2014. aastal Ukrainas Krimmi poolsaarel ning Luhanski ja Donetski oblastis. Liitlaste kohalolek Eestis suurendab meie kindlus- ja turvatunnet. Lahingugrupi koosseisus on nelja (sh kahe tuumarelva omava) liitlasriigi tegevväelased, kes on vajaduse korral koos kaitseväe ja Kaitseliiduga valmis kaitsma Eestit sõjalise rünnaku vastu. Lahinguvõimeliste lahingugruppide kohalolu NATO idatiival annab Venemaale ühemõttelise sõnumi, et rünnak ühe liitlase vastu on rünnak kogu alliansi vastu ning käivitaks liitlaste ulatusliku kollektiivkaitseoperatsiooni.

Mis on eFP?

eFP loodi vastusena muutunud julgeolekuolukorrale ja kujutab endast 2016 NATO Varssavi tippkohtumisel heaks kiidetud NATO mitmerahvuseliste pataljoni-suuruste lahingugruppide loomist Eestisse, Lätti, Leetu ja Poola. Ka nelja Kesk-Euroopa liitlasriiki (Tšehhi, Slovakkia, Bulgaaria, Rumeenia) otsustati viia nende vajadustega kohandatud täiendavad liitlasüksused. eFP on NATO meede, millel on NATO käsuahel, rotatsiooniplaan, suunised sidususeks, NATO Euroopa vägede kõrgema ülemjuhataja ehk Supreme Allied Commander Europe (SACEUR) poolt hoiaku kohaldamine ja poliitiline kontroll. eFP eesmärk on ühelt poolt heidutus ja teisalt kaitse, st vajadusel olla koos vastuvõtva riigi kaitseväega valmis kaitsma allianssi võimaliku rünnaku eest. Mitmerahvuselised lahingugrupid koosnevad raamriigist ja panustavatest riikidest. Eesti lahingugrupi raamriik on Suurbritannia, Poolas Ameerika Ühendiriigid, Leedus Saksamaa ning Lätis Kanada. Kokku panustavad suurendatud kohalolekusse NATO idatiival 22 liitlast (Albaania, Ameerika Ühendriigid, Belgia, Hispaania, Holland, Horvaatia, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Montenegro, Norra, Poola, Prantsusmaa, Põhja-Makedoonia, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Suurbritannia, Taani ja Tšehhi). Liitlaste suurendatud kohalolekul ei ole lõpptähtaega.

Milline on eFP lahingugrupi ülesehitus?

Ligikaudu 1200-st NATO liitlassõdurist koosneval lahingugrupil on olemas kogu soomusüksusele lahingupidamiseks vajalik tehnika ning relvastus. Eestisse on oma üksused lähetanud juhtriigina Suurbritannia ja panustajariikidena Prantsusmaa, Taani ja Island (kaks viimast hetkel esindajatega staabis).

* Suurbritannia panuseks lahingugruppi on umbes 800-meheline soomusüksus, mille relvastuses on jalaväe lahingumasinad Warrior ja tankid Challenger 2.

* Prantsusmaa panuseks lahingugruppi on umbes 300-meheline üksus, mille relvastuses on mitmeotstarbelised soomustransportöörid Griffon ja soomustatud lahingumasinad AMX-10 RC.

Milline on lahingugrupi panus Eesti kaitsesse?

Alliansi lahingugrupp on vajadusel valmis kaitsma koos kaitseväe ja Kaitseliiduga Eestit sõjalise rünnaku vastu. Liitlaste suurendatud kohaloleku juhtimisel on duaalne eesmärk, st see peab säilitama riikide suveräänsuse ja vältima soovimatut eskalatsiooni ning teisalt tagama vastases kindla arusaama, et rünnaku korral Eesti vastu rakendatakse eFP-d kiiresti ning kõhklematult. Lahingugrupp on integreeritud Eesti diviisi 1. jalaväebrigaadi ning on antud rahuajal piirangutega üle NATO Euroopa vägede kõrgema ülemjuhataja alluvusse. Juhtimine on NATO käsuahelas ja integreeritud kaitseväega. Üheks kõige suuremaks väljakutseks lahingugrupile on siirmine ning sel põhjusel harjutati nt 2019. a õppuse Tractable käigus Briti üksuste siirmist Eestisse. Selle unikaalse siirmisõppuse käigus toimus eFP lahingugrupi vahetus ehk britid tõid järgmise rotatsiooni Eestisse samaaegselt nii maa, mere kui ka õhu ühendusteede kaudu ning kohapeal viidi läbi vastutuse üleandmine simuleeritud lahingusituatsioonis. Pärast 24.02.22 Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse siiris Suurbritannia ajutiselt Eestisse ka teise lahingugrupi, mis detsembris tagasi siirdi. Selle asenduseks suurendas

Suurbritannia oma alaliselt Eestis paikneva eFP lahingugrupi tõhusust, säilitades siin diviisi tasandi võimed (lühimaa õhutõrje ja mitmikraketiheitja süsteemid) ning täiendades neid perioodiliselt lisavõimetega, sh Apache’i ja Chinooki helikopteritega. Nende võimete Eestisse siirmine annab Eesti diviisi staabile võimaluse neid kasutada. Esimene nn perioodiline helikopterite siirmine toimus 2023. aasta jaanuaris, järgmine toimub õppuse Kevadtorm ajal.

Suurbritannia on suurendanud ka oma eFP staabielemendi võimekust, mida alates 2023. aasta aprillist juhib brigaadikindral Giles Harris.

Milles seisneb Briti ja Eesti vägede koostöö?

Koos tehakse väljaõpet ning harjutatakse Eesti kaitsmist, nt õppustel Talvelaager ja Kevadtorm.

major Kea Lätte

Kaitseväe peastaap