Eesti NATOs

Miks Eesti kuulub NATO-sse?

NATO eesmärgiks on demokraatia ühine kaitse. Eesti jaoks on NATO peamine välise julgeoleku tagatis. Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ning elanike turvalisus. Sellest lähtuvalt on Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika juhtpõhimõtteks olla ise aktiivne julgeoleku tagaja ning osaleda erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide (NATO, ÜRO, OSCE, Euroopa Liit) juhitud kriisiohjamise- ning rahuoperatsioonides.

Eesti liitumine NATO ja Euroopa Liiduga aastal 2004 kindlustas oluliselt Eesti julgeolekut. Samal ajal lülitas Eesti end nende organisatsioonide koordineeritud julgeoleku- ja kaitsekoostöösse eesmärgiga aidata kaasa laiemale rahvusvahelise rahu ja stabiilsuse loomisele. Liikmesus NATOs kui kollektiivse kaitse organisatsioonis kindlustab sõjalise julgeoleku, võimaldab tulemuslikult osaleda rahvusvahelises julgeolekukoostöös ning tagada Eesti riigi kaitse kõige otstarbekamalt. Aktiivne liikmesus NATOs jääb alatiseks Eesti peamiseks julgeoleku- ja kaitsepoliitika prioriteediks.

Loe Eesti liitumise NATOga teekonnast suursaadik Jüri Luige vaadet ka siit.

Eesti osalus NATO missioonidel

Eesti on aastast 2004 NATO täieõiguslik liikmesriik ning aktiivselt osalenud rahvusvahelistel missioonidel ja operatsioonides. NATO edu rahvusvahelistes operatsioonides on Eesti jaoks väga oluline, sest aitab tugevdada nii NATO liitlaste, kui mitmete teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide julgeolekut maailmas. Kokku on alates 1995. aastast rahvusvahelistes operatsioonides osalenud rohkem kui 2500 Eesti kaitseväelast. Missioonidest loe lähemalt siit.

Eesti NATOga liitumise ja koostöö kronoloogia

1991 – NATO Rooma tippkohtumisel loodi Põhja-Atlandi Koostöönõukogu (North Atlantic Cooperation Council, NACC). NACC-ist sai struktuur, mille kaudu alustati koostööd Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega uuenenud poliitilises situatsioonis. Eesti on üks NACC-i asutajaliikmetest.
1994 – Brüsseli tippkohtumisel käivitati NATO programm „Partnerlus rahu nimel“ (Partnership for Peace, PfP). Eestile esitati kutse PfP programmiga liitumiseks ning 3. veebruaril 1994 ühines Eesti selle rahupartnerlusprogrammiga.
1995 – NATO käivitas PfP egiidi all planeerimis- ja ülevaatusprotsessi (Planning and Review Process, PARP), millega liitus ka Eesti.
1996 – Eesti alustas NATOga läbirääkimisi liitumise ettevalmistamiseks. Tegevuskava nimeks sai intensiivne dialoog liitumisküsimustes (Intensified Dialogue on the Questions of Membership).
1997 – Portugalis, Sintras toimunud NATO ja partnerite välisministrite kohtumisel pandi alus Euro-Atlandi Partnerlusnõukogule (Euro-Atlantic Partnership Council, EAPC), mis oli NACC-i edasiarendus ja asus selle asemele. (Lõppkommünikee inglise keeles siin.)
1999 – NATO asutamisest täitus 50 aastat. Seda tähistaval Washingtoni tippkohtumisel tunnustas NATO Eestit kui võimalikku liikmekandidaati ja alguse sai Liikmesuse Tegevuskava protsess (Membership Action Plan, MAP). 
2002 november – Praha tippkohtumisel esitati Eestile, Bulgaariale, Leedule, Lätile, Rumeeniale, Slovakkiale ja Sloveeniale kutse liitumisläbirääkimistele NATOga ühinemiseks.
2003 jaanuar – märts toimusid Eesti liitumisläbirääkimised NATOga. Eesti läbirääkimiste delegatsiooni kuulusid: Jüri Luik – tollal välisministeeriumi nõunikuna oli läbirääkimiste delegatsiooni juht (varasemalt olnud välisminister ja kaitseminister, suursaadik Ühendkuningriigis, Riigikogu liige, suursaadik USAs, Belgias, Hollandis, Luksemburgis, ning NATO juures); Lauri Almann - Kaitseministeeriumi nõunik, õigusküsimuste alagrupi juht; Margus Kolga - Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsler, kaitse-, info- ning turvalisuse küsimuste alagrupi juht; Harri Tiido  - Välisministeeriumi asekantsler julgeolekupoliitika küsimustes, poliitiliste küsimuste alagrupi juht; Margus Uudam - Rahandusministeeriumi majanduspoliitika asekantsler, finantsküsimuste alagrupi juht; Sulev Kannike - Eesti Vabariigi erakorraline ja täievoliline suursaadik, alaline esindaja NATO juures; Oliver Kask - Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna juhataja kohusetäitja; Toomas Kukk - Välisministeeriumi 1. poliitikaosakonna 1. büroo II sekretär; Leo Kunnas - major, Kaitsejõudude Peastaabi operatiivosakonna ülema kohusetäitja; Alar Laneman - kolonel, Kaitsejõudude Peastaabi ülem; Tiit Noorkõiv - Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika ja riigikaitse planeerimise osakonna juhataja; Gea Rennel - Välisministeeriumi 1. poliitikaosakonna peadirektor; Hermann Simm - Kaitseministeeriumi riigisaladuse kaitse osakonna juhataja; Indrek Sirel - kolonelleitnant, Kaitsejõudude Peastaabi analüüsi- ja planeerimisosakonna ülema asetäitja; Sander Soone - Eesti Vabariigi Alalise Esinduse NATO juures nõunik, vastutav sekretär; Kalev Timberg - Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler.
2003 märts – 26. märtsil allkirjastasid NATO liikmesriigid Brüsselis Bulgaaria, Eesti, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia Põhja-Atlandi lepinguga liitumise protokollid.
2004 märts – 10. märtsil ratifitseeris Eesti Vabariigi Riigikogu NATO Põhja-Atlandi lepingu (Washingtoni lepingu) koos kõigi lisadega.
2004, 29. märts – Washingtonis toimus ühinemiskirjade hoiule andmine Ameerika Ühendriikide valitsusele ning sellega sai Eestist NATO täieõiguslik liige.
2004 märts – NATO lennukid alustasid Balti riikide õhuruumi turvamist.
2004 aprill – 2. aprillil toimus Brüsselis seitsme uue liikmesriigi NATOga liitumise pidulik tseremoonia. Eesti lipp heisati alaliselt lehvima teiste liikmesriikide lippude sekka NATO peakorteri ette. Ajaloolise suursündmuse tähistamiseks toimusid ka Eestis tähistamisüritused. Linnades ja maakondlikes keskustes toimusid liputseremooniad, kontserdid ja muud avalikud esinemised ning rahvapeod. Eesti NATO Ühing korraldas Tallinnas Vabaduse väljakul koostöös välisministeeriumi, kaitseministeeriumi, kaitseväe ja kaitseliiduga suure avaliku ürituse. Kaitseliit oli suureks abiks maakonnakeskustes rahvaürituste korraldamisel.  Vaatamiseks oli välja pandud sõjatehnikat, jagati „sõdurisuppi“, toimusid erinevad sõnavõtud, esinesid ansamblid, jagati NATO sümboolikaga meeneid, toimusid laste joonistusvõistlused ja esseekonkursid jpm. Liitlaste lennukid tegid piduliku ülelennu, trükimeedias ilmusid eriväljaanded ning televisioonis ja raadios erisaated. 
2004 juuni – Eesti osales esmakordselt Istanbulis NATO tippkohtumisel alliansi täieõigusliku liikmena koos kõigi sellest tulenevate kohustuste, õiguste ja võimalustega.
2008 mai – Tallinnas avati NATO küberkaitsekoostöö kompetentsikeskus (NATO Cooperative Cyber Defence Centre of Excellence, CCDCOE), mis on äärmiselt oluline Eesti-poolne rahvusvahelise julgeolekupoliitika-algatus. Keskuse eesmärk on olla NATO ja liikmesriikide jaoks peamine küberjulgeolekualaste konsultatsioonide, uurimustööde ja arendustegevusega institutsioon.
2009 aprill – NATO asutamisest täitus 60 aastat ja Eesti liitumisest NATOga 5 aastat. Eestis ilmusid EATAga koostöös erilehed ja fotonäitused selle tähistamiseks. Ja algasid NATO välisministrite Tallinna kohtumise ettevalmistused. 
2010 aprill – NATO välisministrite mitteametlik kohtumine Tallinnas. Tegu oli suurima Eestis seni korraldatud kõrgetasemelise välispoliitilise sündmusega. Osalejate hulgas olid USA riigisekretär Hillary Clinton, pea kõigi NATO liikmesriikide välisministrid ning rahvusvaheliste organisatsioonide kõrgetasemelised esindajad. 
2014, 29. märts – Eesti NATOga liitumisest täitus 10 aastat. Tähtpäeva puhul korraldas Eesti NATO Ühing Tallinnas, Lennusadamas kogupereürituse NATO 65/10 ning anti välja raamat „Eesti NATO lugu. 1991-2004“. 
2014, 4. aprill – NATO asutamisest täitus 65 aastat. 
2014 sept – Walesi tippkohtumisel 4.-5.09 Newportis võeti vastu NATO valmiduse tegevuskava (Readiness Action Plan, RAP), mis sisaldab NATO kiirreageerimisvõime suurendamist, vajaliku relvastuse ja varustuse eelpaigutamist NATO idapiiril asuvatesse liitlasriikidesse ning NATO juhtimisstruktuuri kohandamist uue julgeolekuolukorraga. Kohtumisel arutati NATO liitlaste julgeoleku tagamist, kollektiivkaitset, heidutust ja koostöövõime tugevdamist, Afganistani-missiooni lõpetamist, olukorda Ukrainas, NATO edasist laienemist ja koostööd kandidaatriikidega. NATO reageeris muutunud olukorrale Ukrainas Walesi tippkohtumisel septembris 2014 Venemaaga töösuhete katkestamise ning kollektiivkaitse tugevdamisega. Ühtlasi andsid kõik liitlased lubaduse tõsta 10 aasta jooksul oma kaitsekulusid 2%-ni SKPst. Walesi tippkohtumise deklaratsiooni saad lugeda siit. 
2015 juuni – NATO kaitseministrite korralisel kohtumisel otsustati asutada idapiiri liitlasriikide territooriumitele NATO staabielemendid (NATO Force Integration Unit). Eesti staabielement loodi 15. juunil. Staabielemendid oldi tööd alustanud ka Bulgaarias, Leedus, Lätis, Poolas, Rumeenias, Slovakkias ja Ungaris. NATO staabielemendi ülesanne on toetada NATO üksuste vastuvõtmist, toetust ja õppuste läbiviimist Eesti territooriumil. Staabielement võimaldab võimaliku kriisi korral NATO vägedel kiirelt Eestisse siirda, samuti aitab see Eestis juba kohal olevate liitlasvägede tegevust ja kaitseplaane koordineerida. Staabielement toetab ka õppuste läbiviimist. Ülesanded saab NATO staabielement NATO kirdekorpusest, kuid toetab laiapõhjalise informatsioonivooga NATO kõiki tasandeid taktikalisest strateegiliseni. 
2019 aprill – NATO asutamisest täitus 70 aastat ja Eesti liitumisest NATOga 15 aastat.
2020 juuni – Kaitseministrite kohtumisel arutati NATO kaitsehoiakut, kriitilise taristu kaitset ja operatsioone Afganistanis ja Iraagis; kiideti heaks plaan luua ka kosmosega tegelev keskus NATO õhuväe staapi, samuti märgiti ära hiljutine otsus kuulutada Lätis asuv rahvusvaheline põhjadiviisi staap osaks NATO väestruktuurist, mis planeerib ja juhib kaitsetegevusi Eestis ja Lätis.
2020 sept – NATO Eesti staabielement tähistas 5. aastapäeva, mille puhul tulid tervitama NATO Brunssumi väejuhatuse aseülem kindralleitnant Stuart Skeates, NATO kirdekorpuse aseülem kindralmajor Ulrich Hellebjerg, NATO kirdediviisi aseülem brigaadikindral Pavel Lipka, kaitseminister Jüri Luik, kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem ja mitmed teised koostööpartnerid. Tallinnas paikneva NATO staabielemendi töös osalevad lisaks Eesti kaitseväelastele liitlased USAst, Hollandist, Kanadast, Norrast, Poolast, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Suurbritanniast, Taanist, Ungarist.
2021 aprill – Eesti NATO Ühingu 20. sünnipäev.
2021 okt – NATO kaitseministrite kohtumine Brüsselis. Arutati NATO heidutus- ja kaitsehoiakut, olukorda Afganistanis, NATO tuumaheidutust ja NATO-EL koostööd. Kiideti heaks uus kaitseplaan, arutati küberkaitse ja kosmosepoliitika teemasid ning NATO vastumeetmeid Venemaalt lähtuvale raketiohule. 20 aasta pikkusest tegevusest Afganistanis on järeldused alles tegemisel aga tõdeti, et see tugevdas NATO koostegutsemisvõimet. Allkirjastati NATO innovatsioonifondi kavatsuskokkulepe loomaks innovatsioonikiirendi DIANA (Defence Innovation Accelerator for the North Atlantic) mis loob tehnoloogia testimiskeskuste ja kiirenduskeskuste võrgustiku, et tsiviilinnovatsiooni NATO julgeoleku tagamiseks paremini rakendada. Fond investeerib eeldatavalt miljard eurot kogu alliansi innovaatoritesse, kes tegelevad uute ja murranguliste tehnoloogiatega. DIANA abil seotakse omavahel NATO liikmesriikide teadus- ja arenduskeskused, et NATO tehnoloogilist arengut paremini toetada. Eestile on oluline, et läbi selle saame suunata innovatsiooni Eestile oluliste kaitseteemade lahendamisele.  Eesti peab läbirääkimisi, et saada ühte osa arenduskeskustes Tallinnasse. NATO kaitseministrid leppisid kokku ka alliansi esimeses tehisintellekti strateegias (Artificial Intelligence strategy), mis kehtestab standardeid rahvusvahelise õiguse kohaselt tehisintellekti vastutustundlikuks kasutamiseks. Ministrid kohtusid ka NATO lähipartnerite Soome, Rootsi ja Euroopa Liiduga, et arutada globaalseid väljakutseid ja seda, kuidas koostööd veelgi tugevdada. 
2021 sügis – NATO missioon lõpetas tegevuse Afganistanis. Liitlased lahkusid, ning ka kõik Eesti kaitseväelased on Afganistanist lahkunud. Eesti aitas korraldada kümnekonna Eestile abiks olnud afgaani evakuatsiooni ja vastuvõtmist.