Kronoloogia

Esitatud on valikuline kronoloogia NATO olulisematest sündmustest. 
Tähtsamate kohtumiste 1999-2021 inglisekeelsed materjali leiad siit.

1949, 4. aprill – NATO asutamine. Washingtonis kirjutasid 12 riiki alla Põhja-Atlandi lepingule. NATO asutajariikideks olid Ameerika Ühendriigid, Belgia, Prantsusmaa, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Taani, Holland, Norra, Portugal ja Ühendkuningriik. Washingtonis toimus Põhja-Atlandi Nõukogu (North-Atlantic Council, NAC) esimene kohtumine. Vaata videosid siit ja siit.
1951 – Prantsusmaal, Pariisi lähedal avati NATO Euroopa vägede kõrgem peakorter (Supreme Headquarters Allied Powers Europe, SHAPE). Hiljem viidi SHAPE Belgiasse, Monsi.
1952 – Kreeka ja Türgi liitusid NATO-ga.
1954, 17.-18. juuni – Atlandi Lepingu Assotsiatsiooni (Atlantic Treaty Association, ATA) asutamine.
1955 – Lääne-Saksamaa liitumine NATO-ga. Lääne-Saksamaa liitumise vastukaaluks lõi NSV Liit Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO).
1967 – NATO peakorteri avamine Brüsselis. Samal aastal võeti vastu uus NATO strateegiline kontseptsioon – „paindliku vastulöögi strateegia”.
1982 – Hispaania liitub NATO-ga. Tehti katseid Ida ja Lääne vaheliste suhete parandamiseks.
1990 juuli – Londoni tippkohtumine. Külm sõda kuulutati lõppenuks. Tehti ettepanekuid koostöö arendamiseks Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega.
1991 – Rooma tippkohtumine. Põhja-Atlandi Koostöönõukogu (North Atlantic Cooperation Council – NACC) loomine. NACCist sai struktuur, mis alustas koostööd Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega. Eesti oli üks NACCi asutajaliikmeid.
1994 jaanuar – Brüsseli tippkohtumine. Käivitati NATO programm „Partnerlus rahu nimel” (Partnership for Peace – PfP), millega liitus ka Eesti. 
1999 aprill – Washingtoni tippkohtumine. NATO-ga liitusid Tšehhi, Ungari ja Poola. Võeti vastu Washingtoni deklaratsioon. Vaata deklaratsiooni teksti eesti keeles siit.
2001, 2. veebruar – Tallinnas asutati Eesti NATO Ühing (Estonian Atlantic Treaty Association, EATA)
2002 november – Praha tippkohtumine. Eestile koos Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveeniaga esitati kutse liitumisläbirääkimistele NATOga ühinemiseks. Otsustati NATO kiirreageerimisjõudude (NRF – NATO Response Force) loomine.
2003 jaanuar – NATO võtab täielikult üle rahvusvahelise julgeolekutagamisjõudude koosseisu Afganistanis (International Security Assistance Force – ISAF). ISAF on NATO esimene operatsioon väljaspool Euro-Atlandi julgeolekuruumi.
2003, 26. märts –  Brüsselis kirjutati alla seitsme uue NATO liikmesriigi – Bulgaaria, Eesti, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia ühinemisprotokollid, mis olid kõigi NATO 19 liikmesriigi poolt ratifitseeritud. Ka kõik 7 liituvat riiki ratifitseerisid 1949. aasta Washingtoni lepingu koos lisadega.
2004, 29. märts – Eestist sai NATO täieõiguslik liikmesriik. NATOga liitus 7 uut riiki, koos Eestiga ka Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia. Liitujad andsid kinnitatud ühinemislepingu hoiule USA Riigidepartemangu (välisministeerium), kuna vastavalt Washingtoni lepingule on lepingu depositaar USA. Deponeerimise hetkest (29.03.2004) saab liitujariigist NATO täieõiguslik liige.
2004, 2. aprill – Brüsselis toimus 7 uue liikmesriigi NATOga liitumise tseremoonia. NATO peakorteri ette lisandusid seniste 19 liikmesriigi lipule veel 7 riigi lipud - Bulgaaria, Eesti, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia.
2005 juuni – Istanbuli tippkohtumine. Liikmesriigid kuulutasid Istanbuli tippkohtumisel ISAF operatsiooni NATO jaoks esmase tähtsusega teemaks ning analüüsisid olukorda Afganistanis.
2006 november – Riia tippkohtumine. Järjekorras 19nes NATO tippkohtumine peeti esmakordselt endise Nõukogude Liidu aladel. NATO partnerlusprogrammiga kutsuti liituma Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro ja Serbia. Deklaratsiooni vaata siit.
2008 aprill – Bukaresti tippkohtumine. Albaaniale ja Horvaatiale esitati kutse liitumisläbirääkimistele NATO-ga ühinemiseks. Otsused Gruusia ja Ukraina liitumise suhtes lükati edasi detsembrisse. Makedoonia liikmekssaamine lükati edasi ajani, mil Makedoonia nimevaidlus Kreekaga on lahendatud. Esmakordselt tõstatati NATO riigijuhtide tasemel küberkaitse temaatika.
2009 aprill – Strasbourg/Kehli tippkohtumine. Kuulutati välja NATO uue strateegilise kontseptsiooni väljatöötamine. Prantsusmaa taasühines NATO sõjalise tiivaga. Albaania ja Horvaatia said NATO liikmeks.
2009 august – NATO peasekretäriks saab Taani endine peaminister Andres Fogh Rasmussen.
2010 aprill – NATO välisministrite mitteametlik kohtumine Tallinnas. Arutati NATO strateegilise kontseptsiooni väljatöötamises tehtud edasiminekuid, suhteid partnerriikidega, edasisi laienemisplaane ning NATO peakorteri reformi. Vaata kohtumise materjali siit.
2010, 28.06–02.07. – NATO kriisiohjamisõppuse eelplaneerimiskonverents Tallinnas, mis valmistas ette NATO kriisiohjamisõppust (CMX11 - Crisis Management Exercise)  järgmise aasta kevadel, mil NATO harjutas alliansi kriisiohjamise poliitilist, sõjalist ja tsiviilset korraldust ning protseduure, et toetada NATO konsultatsioone ja kollektiivset otsustusprotsessi kriisiolukorras. Konverentsi toimumine Tallinnas kinnitas Eesti aktiivsust NATO liikmena. Välisministeeriumi ja kaitseministeeriumi korraldataval konverentsil osalesid NATO liikmesriikide ning NATO tsiviil- ja sõjaliste struktuuride esindajad. Planeerimiskonverentsil töötati välja kriisiohjamisõppuse CMX 2011 stsenaariumi põhijooned.
2010 november – Lissaboni tippkohtumine. Võeti ametlikult vastu NATO uus strateegiline kontseptsioon. Lepiti kokku NATO rolli järkjärguline vähendamine Afganistanis ning toimus esimene Gruusia sõja järgne NATO-Venemaa nõukogu kohtumine.
2011 aprill – NATO välisministrite kohtumine Berliinis. Otsustati jätkata operatsiooniga Liibüas kuni tsiviilisikutevastased rünnakud on lõppenud. Afganistan ja NATO leppisid kokku üleminekutegevustes 2014. aastani. Võeti vastu uue NATO-Vene terrorismivastase võitluse tegevusplaan.
2012 mai –  Chicago tippkohtumine. Pandi paika edasine tegevuskava Afganistanis ning otsustati ka pärast NATO praeguse sõjalise operatsiooni lõppu 2014. aastal jätkata Afganistani toetamist. Pikendati tähtajatult Balti õhuturbemissiooni. Kuulutati välja NATO raketikilbi esimese faasi valmimine. Murekohana kerkis esile Euroopa riikide panuse osakaal NATO kaitsekulutustes.
2013 oktoober – ÜRO julgeolekukomitee hääletas ühehäälselt, pikendades NATO mandaati Afganistanist viimast korda enne kui saadakse anda vastutus üle Afganistani julgeolekujõududele 2014 aasta lõpus. 
2014 juuni – Eesti soovitas tungivalt NATOl tuua püsiv kohalolek Balti riikidesse vastuseks Venemaa tegevusele Ukrainas.
2014 september – Venemaa nimetas NATO oma suurimaks julgeolekuohuks, vastusena NATO sõjalise julgeoleku tugevdamisele Ida-Euroopas.
2014 september – Walesi tippkohtumine. Lepiti kokku sõjalise kohaloleku suurendamises Ida-Euroopas, et tagada alliansi idapoolsete liikmete julgeolek üha agressiivsema Venemaa kõrval.
2014 september – President Barack Obama külastas Eesti, et näidata solidaarsust NATO liitlastele.
2014 oktoober – NATO peasekretäriks saab Norra endine peaminister Jens Stoltenberg, kelle ametiaega pikendatakse erandkorras aastani 2022.
2014 – lõppeb NATO missioon ISAF Afganistanis.
2015 jaanuar – NATO käivitas Afganistanis missiooni Resolute Support (RSM), mis keskendus peamiselt väljaõppe-, nõustamis- ja abitegevusele julgeolekuga seotud ministeeriumides, riigi institutsioonides ning sõjaväe ja politsei kõrgemates ridades.
2015 mai – NATO käivitas ühe oma kõigi aegade suurima allveelaevade-vastase harjutuse Põhjameres. 
2016 juuli – Varssavi tippkohtumine. Alliansi ajaloos üks olulisemaid tippkohtumisi. Kohtumisel kinnitati otsus suurendada liitlaste kohalolekut Baltikumis ja Poolas, mis kindlustab oluliselt Eesti julgeolekut. Eestisse tuleb NATO maaväe pataljoni suurune lahinggrupp, millel on iseseisev kaitsevõime. Pikendati missiooni Afganistanis, laiendati alliansi terrorismivastase võitluse ja küberkaitse võimet, saavutati läbimurre suhetes Euroopa Liiduga.
2017    mai – NATO riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumine Brüsselis. See kohtumine oli võimas demonstratsioon Atlandi-ülesest ühtsusest ja otsusekindlusest. Liitlased võtsid vastu olulisi otsuseid, et paremini toime tulla terrorismivastases võitluses ning tagada NATO liitlaste vahel õiglasem koormuse jagamine. Montenegro liitus NATOga.
2018    juuli – Brüsseli tippkohtumine. Liitlased kinnitasid NATO sõjalist, rahalist ja poliitilist pühendumust Afganistanile ja leppisid kokku säilitada kohalolek kuni tingimused näitavad, et muudatus on kohane. Lepiti kokku pikendada Afganistani julgeolekujõudude rahastamist kuni 2024. aastani, kuna Afganistani valitsus teeb enneolematuid poliitilisi jõupingutusi konfliktile rahumeelse lahenduse otsimiseks. Vaata lähemalt siit. Ja võtmeotsuste kohta siit. 
2019 detsember – NATO riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumine Londonis. Tähistati NATO 70ndat aastapäeva ja raudse eesriide langemise 30ndat aastapäeva. Kinnitati veelkord tugevat transatlantilist sidet Euroopa ja Põhja-Ameerika vahel, ÜRO põhikirja eesmärkide ja põhimõtete järgimist ning kindlat kohustust, mis on sätestatud Washingtoni lepingu artiklis 5, et relvastatud rünnakut ühe liitlase vastu käsitletakse rünnakuna kõigi liikmesriikide vastu. Kinnitati, et kaitseinvesteeringute kokkuleppe kaudu suurendatakse kaitseinvesteeringuid kooskõlas leppe 2% ja 20% suunistega, investeeritakse uutesse võimetesse ning panustatakse rohkem missioonidesse ja operatsioonidesse. Juhiti tähelepanu, et Venemaa agressiivne tegevus ohustab euroatlantilist julgeolekut. Terrorism kõigis vormides ja ilmingutes on endiselt püsiv oht. Riiklikud ja valitsusvälised osalejad panevad proovile reeglitel põhineva rahvusvahelise korra. Ebastabiilsus NATO piiride taga soodustab ebaseaduslikku rännet. Seistakse silmitsi küber- ja hübriidohtudega. Kinnitati koostöö jätkuvat suurendamist ÜROga ning tunnustati NATO-EL koostöö arengut. Teemadeks olid ka sideturvalisus, 5G, uued tehnoloogiad ja kosmos kui NATO uus tegevusvaldkond, küberründed, ning Hiina suurenev mõju. Kinnitati üle NATO avatud uste poliitika. Vaata riigi- ja valitsusjuhtide ühisavalduse teksti siit. Põhja-Makedooniast saab NATO liikmesriik.
2021, 14. aprill – liitlased otsustavad alustada NATO missiooni Resolute Support väljaviimist 1. maiks.
2021 juuni – Brüsseli tippkohtumine. NATO riigipead ja valitsusjuhid otsustasid alustada tööd NATO järgmise strateegilise kontseptsiooniga, mis kinnitatakse 2022. aastal Madridi tippkohtumisel. Arutati laia teemaderingi, mille hulgas NATO 2030 algatuse põhiteemad – kuidas tugevdada alliansi ühtsust, laiemat lähenemist julgeolekule ja aidata kaasa reeglitepõhise rahvusvahelise korra kaitsmisele. Võeti vastu otsused valmistamaks  NATOt ette praegusteks ja tulevasteks väljakutseteks, sealhulgas Venemaa agressiivse käitumise, terrorismi, küberrünnakute, maailmamuutvate tehnoloogiate, Hiina esiletõusu ning kliimamuutuste julgeolekumõjude osas. Lepiti kokku NATO 2030 tegevuskavas, et tugevdada allianssi. Vaata NATO 2030 infolehte ja 2021. aasta Brüsseli tippkohtumise kommünikeed.
Tähtsamad otsused:
- süvendada poliitilisi konsultatsioone;
- tugevdada NATO heidutus- ja kaitsevõimet;
- suurendada vastupidavust;
- luua uus keskus edendamaks tehnoloogilist edumaad;
- luua innovatsiooni toetav fond;
- toetada reeglitepõhist rahvusvahelist korda;
- tõhustada partnerite koolitust;
- tegeleda kliimamuutustega ja vähendada sõjalise tegevuse ökoloogilist jalajälge;
- töötada välja NATO järgmine strateegiline kontseptsioon;
- ühiselt NATOsse rohkem investeerida.
2021 juuli – Euroopa Parlament võtab vastu resolutsiooni EL ja NATO koostöö kohta Altandi-üleste suhete valdkonnas, milles käsitletakse ka ühist võitlust Covid-19 viiruse leviku vastu.
2021 september –  NATO missioon Resolute Support Afganistanis otsustatakse riigis tekkinud olukorra tõttu varem lõpetada. 
2021 okt – NATO kaitseministrite kohtumine Brüsselis. Arutatakse NATO heidutus- ja kaitsehoiakut, olukorda Afganistanis, NATO tuumaheidutust ja NATO-EL koostööd. Kiidetakse heaks uus kaitseplaan, arutatakse küberkaitse ja kosmosepoliitika teemasid ning NATO vastumeetmeid Venemaalt lähtuvale raketiohule. 20 aasta pikkusest tegevusest Afganistanis on järeldused alles tegemisel aga tõdetakse, et see tugevdas NATO koostegutsemisvõimet. Allkirjastatakse NATO innovatsioonifondi kavatsuskokkulepe loomaks innovatsioonikiirendi DIANA (Defence Innovation Accelerator for the North Atlantic) mis loob tehnoloogia testimiskeskuste ja kiirenduskeskuste võrgustiku, et tsiviilinnovatsiooni NATO julgeoleku tagamiseks paremini rakendada. Fond investeerib eeldatavalt miljard eurot kogu alliansi innovaatoritesse, kes tegelevad uute ja murranguliste tehnoloogiatega. DIANA abil seotakse omavahel NATO liikmesriikide teadus- ja arenduskeskused, et NATO tehnoloogilist arengut paremini toetada. Eestile on oluline, et läbi selle saame suunata innovatsiooni Eestile oluliste kaitseteemade lahendamisele.  Eesti peab läbirääkimisi, et saada ühte osa arenduskeskustes Tallinnasse. NATO kaitseministrid lepivad kokku ka alliansi esimeses tehisintellekti strateegias (Artificial Intelligence strategy), mis kehtestab standardeid rahvusvahelise õiguse kohaselt tehisintellekti vastutustundlikuks kasutamiseks. Ministrid kohtuvad ka NATO lähipartnerite Soome, Rootsi ja Euroopa Liiduga, et arutada globaalseid väljakutseid ja seda, kuidas koostööd veelgi tugevdada. 
NATO peasekretär Jens Stoltenbergi pressikonverentsi ülevaade siin. 
2021 –  Liitlased lahkuvad Afganistanist, riik langeb Talibani kontrolli alla.
2022, märts - Erakorraline tippkohtumine
2022 – Madridi tippkohtumine
4.04.2023 liitub Soome NATO-ga
11.-12.07.2023 – Vilniuse tippkohtumine
7.03.2024 Rootsi liitub NATOga