Missioonid ja operatsioonid

NATO on aktiivne ning juhtiv panustaja rahu ja julgeoleku tagamisse rahvusvahelisel areenil. NATO edendab demokraatlikke väärtusi ja on pühendunud vaidluste rahumeelsele lahendamisele. Kui diplomaatilised jõupingutused ei õnnestu, siis on NATOl sõjaline suutlikkus üksi või koostöös teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega läbi viia kriisiohjamisoperatsioone.

LÜHIDALT

NATO on kriisiohjamise organisatsioon, mis on võimeline ellu viima erinevaid sõjalisi operatsioone ja missioone.
NATO osaleb operatsioonides ja missioonidel üle kogu maailma, juhtides sageli keerulisi maa-, õhu- ja mereoperatsioone igat tüüpi keskkondades; seoses COVID-19 puhanguga tagab NATO, et tema lähetatud personal oleks pandeemia eest kaitstud.
NATO juhib operatsioone Kosovos ja Vahemerel.
2018. aastal algatas NATO Iraagis väljaõppemissiooni, mille eesmärk on arendada Iraagi julgeolekujõudude, toetada kaitse- ja julgeolekuasutusi ning riigikaitseakadeemiate võimekust.
NATO toetab ka Aafrika Liitu ja viib liitlaste palvel läbi õhuturbemissioone. Lisaks aitab NATO reageerida pagulas- ja rändekriisile Euroopas ning on paigutanud Türgisse Patriot tüüpi rakette ja AWACSi lennukeid.
Samuti viib NATO läbi katastroofiabi operatsioone ja missioone, et kaitsta elanikkonda loodus-, tehnoloogiliste või humanitaarkatastroofide eest.
Kuigi tegu ei ole otseselt operatsiooni ega missiooniga, toetab NATO tsiviilpüüdlusi võidelda COVID-19 pandeemiaga liikmesriikides ja partnerriikides ning toetab kohalikke omavalitsusi seal, kuhu NATO väed on paigutatud.
NATO osalusega operatsioonide ja missioonide tempo ja mitmekesisus on alates 1990. aastate algusest kasvanud.

AFGANISTAN

ISAF 03.2003–12.2014
NATO operatsioon Afganistanis kutsuti ellu tõhustamaks Afganistani ülesehitamist ning et seeläbi tugevdada piirkonna stabiilsust. Tänaseks on maailm paremini mõistnud, et Afganistanis ei ole võimalik saavutada kiireid lahendusi – panustamine on väga pikaajaline ja keeruline protsess, mis kestnud juba aastakümneid. Eesti üksused on NATO missiooni raames Afganistanis tegutsenud alates 13. märtsist 2003, alustades kuueliikmelise demineerijate meeskonnaga. Alates 2006. aasta veebruarist asusid Eesti üksused Helmandi provintsis ning väekontingendi suurus oli keskeltläbi 150 inimest. Viimane jalaväekompanii pöördus Eestisse tagasi 2014. aasta hiliskevadel.

RESOLUTE SUPPORT 01.2015–06.2021
Resolute Support oli ISAFi jätkumissioon. NATO juhitav väljaõppe- ja nõustamismissioon Afganistanis, mille eesmärk oli nõustada ja toetada väljaõppega Afganistani julgeolekujõude ja teisi riigi institutsioone võitluses keskvõimule vastanduvate äärmusrühmitustega. Eesti panustas missiooni demineerimismeeskonna, jalaväerühma, sõjaväepolitsei esinduse, Role 2 basic tervisekeskuse meedikute ja staabiohvitseriga kuni 2021. aastani, mil NATO lõpetas kokku 20 aastat kestnud Afganistani missioonid. 2021. aasta aprillis otsustasid liitlased alustada RSM-i vägede väljaviimist 1. maiks 2021 ja missioon lõpetati 2021. aasta septembri alguses.

KOSOVO

Kosovo kriis oli üks Jugoslaavia lagunemisel tekkinud konfliktidest, mida ei suudetud rahumeelset lahendada. NATO sekkus konflikti lahendamisse esmakordselt sõjalise tegevusega 1999. aastal. KFOR (Kosovo Force) on NATO juhitav rahvusvaheline operatsioon, mille ülesanne on julgeoleku loomine ja tagamine, et lõpetada laialdane vägivald ja peatada arenev humanitaarkatastroof Kosovos. KFORi ülesanne on ära hoida vaenutegevuse taaspuhkemine, luua turvaline elukeskkond ning toetada Kosovo riiklikke struktuure ja Kosovos tegutsevaid rahvusvahelisi organisatsioone. KFORi üksused sisenesid Kosovosse 12. juunil 1999. aastal kaks päeva pärast ÜRO Julgeolekunõukogu poolt vastuvõetud resolutsiooni 1244 (1999). KFORi väed jätkavad tugeva kohaloleku säilitamist kogu territooriumil. KFORi operatsiooni panustab 31 riiki kokku ligikaudu 3500 rahutagajaga, et aidata kaasa turvalise keskkonna loomisele ja tagada liikumisvabadus kõigile kodanikele sõltumata nende etnilisest päritolust.
KFOR koosnes algselt umbes 50000 mehest ja naisest NATO liikmesriikidest, partnerriikidest ja NATOsse mittekuuluvatest riikidest ühtse juhtimise ja kontrolli all. 2002. aasta alguseks vähendati KFORi koosseisu umbes 39000 sõdurini. Parem julgeolekukeskkond võimaldas NATO-l vähendada KFORi vägede arvu 2003. aasta juuniks 26000-ni, seejärel 2003. aasta lõpuks 17500-ni ja tänaseks umbes 3500-ni.
Pärast Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni vastuvõtmist 2008. aasta veebruaris leppis NATO kokku, et jätkab oma kohalolekut ÜRO julgeolekunõukogu resolutsiooni 1244 alusel. Pärast seda on NATO aidanud luua professionaalseid ja paljurahvuselisi Kosovo julgeolekujõude, mis on kergerelvastusega jõud, kes vastutavad julgeoleku tagamise eest neis ülesannetes, mida ei saa täita politsei. Eesmärk on tagada rahu, stabiilsus ja avalik kord. NATO toetab samal ajal ka Euroopa Liidu poolt sponsoreeritud dialoogi Belgradi ja Priština vahel. Serbia ja Kosovo vaheliste suhete normaliseerumine on võtmetähtsusega Kosovo põhjaosa üle tekkinud poliitilise ummikseisu lahendamises. Seoses Kosovo julgeolekuolukorra paranemisega on NATO oma kohalolekut piirkonnas järk-järgult vähendanud.
Eesti on panustanud piirkonda ja osalenud NATO rahutagamisoperatsioonil Kosovos alates 1999. aastast, kui missioonile lähetati esimesed 10 tegevväelast. Eesti panus operatsiooni tipnes 2004. aastal, kui Kosovos teenis üheaegselt 122 tegevväelast. 2010. aasta veebruaris lõpetas Eesti viimane, rühmasuurune üksus oma tegevuse ja sestpeale on KFORi peakorteris Prištinas teeninud kuni kolm tegevväelast. Eesti vähendas oma panust KFORis seoses operatsiooni üldise ümberkujundamisega, mis põhines NATO hinnangul, et olukord Kosovos on muutunud stabiilsemaks. NATO liikmesriigid on kokku leppinud, et Kosovost lahkumine otsustatakse ja teostatakse ühiselt ning selle ajani on liikmesriikide panus vajalik.
Vaata ka missiooni kodulehti siit ja siit.

IRAAK

Operatsioon IRAAGI VABADUS (OPERATION IRAQI FREEDOM, OIF) (06.2003-2011). 2003. aasta märtsi kampaania Iraagi vastu viis läbi erinevate riikide koalitsioon, millest osad riigid olid NATO liikmesriigid ja osad mitte. Kuigi NATOl kui organisatsioonil polnud kampaania ettevõtmise või läbiviimise otsuses mingit rolli, võttis NATO enne OIF kampaania algust oma liikmesriigi Türgi palvel kasutusele ettevaatusabinõud, paigutades Türgi territooriumile seirelennukeid ja raketitõrjevahendeid. Samuti toetas NATO side ja logistikaga Poolat, kes osales pärast kampaaniat Iraagis sisse seatud USA juhitud mitmerahvuselistes stabiliseerimisjõududes.

Eesti osales OIF operatsioonis koalitsioonivägede koosseisus jalaväerühma ESTPLA ja kaubakäitlusmeeskonnaga. Iraagi operatsioonil osales üle 400 Eesti sõjaväelase ja mitmed neist korduvalt. Eestlastest 18 said haavata ja 2 langes 2004. aastal. Need olid 21aastane nooremseersant Andres Nuiamäe, kes hukkus Bagdadis jalgsipatrullis olles lõhkekeha plahvatuses ja 28aastane vanemveebel Arre Illenzeer, kes hukkus Bagdadis motoriseeritud patrullis olles lõhkekeha plahvatuses. Eesti kaitseväe kergejalaväerühm ESTPLA esimene rühm (ESTPLA-7) 32 kaitseväelasega alustas teenistust Iraagis 2003. aasta juunis ja viimane (ESTPLA-17) saabus tagasi 2009. aasta veebruaris. Kokku osales Iraagi operatsioonil 11 Eesti rühma.

NATO VÄLJAÕPPEMISSIOON (NATO TRAINING MISSION, NTM) (02.2005–11.2011). Missiooni ülesandeks oli aidata Iraagi julgeolekujõude tasemele, mis võimaldaks Iraagi valitsusel tagada riigis stabiilsus ja julgeolek. NATO väljaõppemissioon piirkonnas keskendus eelkõige väljaõppele, varustus- ja tehnilisele abile, välistades sekkumise otsesesse sõjalisse võitlusesse. Eesti osales väljaõppemissioonil staabiohvitseridega.

NATO MISSIOON IRAAGIS (NATO MISSION IRAQ, NMI) (10.2018 – käimasolev)
NATO väljaõppemissioon NMI toetab Iraagi kaitsevõime ülesehitamist. Missiooni tegevus toimub Iraagis ja on suunatud alliansile lõunasuunalt lähtuvate ohtude vastu laiemalt. NMI aitab Iraagil üles ehitada jätkusuutlikud, läbipaistvad, kaasavad ja tõhusad julgeolekustruktuurid ning koolitada välja Iraagi enda instruktorid väljaõppe teostamiseks riigi julgeolekustruktuurides. Professionaalse ja vastutustundliku kaitsesektori olemasolu on vajalik Iraagi ja piirkonna stabiilsusele laiemalt. Missioon kutsuti ellu 2008. aasta NATO Brüsseli tippkohtumisel. Eesti panus on staabiohvitser ja väekaitseüksus. NATO missioon Iraagis (NMI) on mittelahinguline väljaõppe- ja nõustamismissioon, mis põhineb partnerlusel ja kaasamisel ning Iraagi suveräänsuse, iseseisvuse ja territoriaalse terviklikkuse täielikul austamisel. NMI nõuandetegevus toimub Bagdadis, sealhulgas Iraagi kaitseministeeriumis, riikliku julgeolekunõuniku büroos ja asjaomastes riiklikes julgeolekuasutustes. NMI väljaõppetegevust viiakse läbi Iraagi sõjakoolides Bagdadi piirkonnas, Taji ja Besmayah. NMI on alliansi ja Iraagi pikaajaliste suhete uus iteratsioon, mis pakub teadmisi ja parimaid tavasid julgeoleku- ja kaitsesektori reformi, institutsioonide ülesehitamise ning koolituse ja hariduse vallas kogu alliansilt ja selle partneritelt üle kogu maailma. Missiooni infolehte vaata lähemalt siit. Eesti osaleb missioonil kaitseväeüksuse ja staabiohvitseriga.

NATO ÕHUTURBE MISSIOON BALTI RIIKIDES

Eesti, Läti ja Leedu NATO täisliikmeks saamisega 2004. aastal käivitus NATO õhuturbemissioon Baltimaades. Õhuturve on NATO rahuaja tavapärane sõjaline kaitsetegevus, mille eesmärgiks on liitlasriikide õhuruumi järjepidev kontrollimine. Kuna Eestil endal puudub võime ise tagada oma õhuruumi turvalisus, teostavad rotatsiooni korras Eesti kohal õhuturvet meie liitlased. Vaata kronoloogiliselt rotatsiooni siit.

Eesti jaoks on NATO õhuturve tähtis nii praktiliselt kui ka poliitiliselt, sest tegemist on osaga NATO ühiskaitsest. Eesti on omalt poolt panustanud õhuturbesse Ämari lennubaasi rajamisega, mis suudab vajadusel vastu võtta liitlasvägede sõjatehnikat. Ämari lennubaasi olemasolu on Eesti jaoks strateegiliselt väga tähtis, sest sõja olukorras on liitlasvägede kohaletoimetamise kiireim viis just õhu kaudu.

Eestil endal hävitajaid ei ole ning lähimas tulevikus ei ole ka plaanis neid soetada. Hävitajate ülalpidamine oleks Eesti jaoks liiga kallis. Näiteks maksab neljanda põlvkonna hävitaja F-16 üks lennutund umbkaudu 13 000 eurot. Kuna Eesti õhuruum on liitlasvägede kaitsta, saab suunata Eesti kaitsevägi oma ressursse rohkem moodsa jalaväe ning tugisüsteemide väljaarendamisele, et tagada rahalisi võimalusi arvestades meie julgeoleku kindlustamiseks kõige otstarbekam viis. Selle kinnituseks on Eesti pidanud kinni NATO kollektiivnõudest panustada vähemalt 2% ulatuses SKPst kaitsekulutustele. Vaata liikmesriikide NATO kaitsekulutuste ülevaateid siit. Eestile kui NATO piiririigile on väga oluline jätkuvalt panustada moodsa kaitsesüsteemi väljaarendamisse, sest NATO on täpselt nii tugev nagu on tema liikmesriigid.

NATO KIIRREAGEERIMISÜKSUS

Et kriiside ja sõjakollete tekkimise korral oleks NATOl välja panna kiirreageerimisüksus NATO Response Force (NRF), kinnitati 2002. aasta Praha tippkohtumisel NRF kontseptsioon. 2003. aastal kiideti NRF loomine heaks NATO kaitseministrite poolt. NRF ühine väejuhatus asub Hollandis Brunssumis. NRFi kooseisus roteeruvad väed vastavad väga kõrgetele standarditele. Seepärast on neil eelnev 6-18 kuuline eraldi väljaõppeprogramm. Üksused on valmis 5-30 päeva jooksul liikuma 15 000 km raadiuses ükskõik millises suunas Brüsselist. On oluline teada, et üksus ei ole valmis üksus, vaid on reageerimisvalmiduses võimete pakett, mis komplekteeritakse vastavalt püstitatud ülesannetele ning vajadustele. Kuna NATO tõmbas enda väed 2014. aastal Afganistanist välja, suunati edaspidi rohkem tähelepanu NRFi valmiduse ja tõhususe arendamisele.
Loe lisaks siit.

OPERATION ACTIVE ENDEAVOUR (OAE)

10. 2001.–11.2016 Vahemerel. NATO mereväeoperatsioon Active Endeavour alustas tegevust 4. oktoobril 2001. a. vahetult pärast 11. septembri rünnakuid USAs, et heidutada, häirida ja takistada terroriste, ning pakkuda kaitset nende eest Vahemerel. Kuni 2016. aastani väldanud operatsiooni eesmärk oli võidelda terrorismiga merel, kindlustada laevateede turvalisus ning hoida ära kõikvõimalikke terroriakte. See aitas kindlustada üht kõige tihedama liiklusega kaubateed maailmas ja kuulus kaheksa algatuse hulka, mille allianss käivitas 2001. aastal solidaarselt USAga. Tegemist oli NATO Washingtoni lepingu artikkel 5 operatsiooniga, st kollektiivkaitseoperatsiooniga, mis hõlmas esialgu vaid NATO liikmesriike, kuid alates 2004. aastast hakkas allianss aktsepteerima ka NATO-väliste riikide osalemist. Operatsiooni raames viisid liitlaste sõjalaevad läbi patrulle, kontrollisid kahtlaseid aluseid ja jälgisid laevaliiklust Vahemerel. Eesti osales operatsioonil sõjalaeva julgestusmeeskonnaga.

2010. aasta oli OAE jaoks pöördepunkt, kui see läks üle platvormipõhiselt operatsioonilt võrgupõhisele operatsioonile, kasutades püsijõudude asemel valveüksuste ja välkoperatsioonide kombinatsiooni. Lisaks kahtlusaluste laevade jälgimisele ja kontrollimisele aitas see luua paremat pilti tegevusest Vahemerel, läbi rutiinsete teabevahetuste läbiviimise erinevatel laevadel.

NATO OPERATION SEA GUARDIAN (OSG)

2016. aasta novembris sai Active Endeavouri järglaseks operatsioon Sea Guardian. See paindlik operatsioon suudab potentsiaalselt täita kõiki NATO merejulgeolekuoperatsiooni (MSO) ülesandeid. Praegu tegutseb see Vahemerel ja täidab kolme MSO ülesannet: merendusjulgeoleku suutlikkuse suurendamine ning mereolukorra teadlikkuse ja mereterrorismivastase võitluse toetamine.

LISAKS

Vaata lõppenud ja käimasolevate NATO missioonide ja operatsioonide ajalugu siit.
Eesti osalusega operatsioonide ja missioonide kohta loe pikemalt kaitseministeeriumi kodulehelt. Ja kaitseväe kodulehelt siit.