EST
English
Russian
NATO 2022 STRATEEGILINE KONTSEPTSIOON
NATO 2022
STRATEEGILINE KONTSEPTSIOON
Eessõna
Meie, NATO liitlaste riigipead ja valitsusjuhid, oleme Madridis kokku tulnud julgeoleku ning rahvusvahelise rahu ja stabiilsuse jaoks kriitilisel ajal. Täna kiidame heaks uue strateegilise kontseptsiooni, et meie allianss oleks tulevikuks valmis ja ressurssidega kindlustatud.
NATO on enam kui seitsekümmend aastat taganud liitlaste vabaduse ja julgeoleku. Oleme edu saavutanud tänu meie relvajõudude naiste ja meeste teenistusele ja ohverdustele. Oleme neile ja nende peredele suure tänu võlgu.
Jääme otsustavalt kaitsma oma miljardit kodanikku, territooriumi ning vabadust ja demokraatiat. Tugevdame oma ühtsust, üksmeelt ja solidaarsust, tuginedes püsivale Atlandi-ülesele sidemele meie rahvaste vahel ning tugevatele ühistele demokraatlikele väärtustele. Oleme vankumatult pühendunud Põhja-Atlandi lepingu täitmisele ja üksteise kaitsmisele kõigi ohtude eest, olenemata sellest, kust need pärinevad.
Jätkame tööd õiglase, kaasava ja püsiva rahu nimel ning jääme reeglitel põhineva rahvusvahelise korra tugisambaks. Säilitame globaalse vaate ning teeme tihedat koostööd oma partnerite, teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu Euroopa Liit ja ÜRO, et aidata kaasa rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisele.
Meie maailm on vastuoluline ja ettearvamatu. Venemaa Föderatsiooni agressioonisõda Ukraina vastu on purustanud rahu ja muutnud tõsiselt meie julgeolekukeskkonda. Venemaa jõhker ja ebaseaduslik sissetung, rahvusvahelise humanitaarõiguse korduvad rikkumised ning kohutavad rünnakud ja julmused on põhjustanud kirjeldamatuid kannatusi ja hävingut. Tugev ja iseseisev Ukraina on Euro-Atlandi piirkonna stabiilsuse jaoks ülioluline. Moskva käitumises peegeldub Venemaa agressiivsete tegude muster nii oma naabrite kui ka laiema Atlandi-ülese kogukonna vastu. Me seisame silmitsi ka püsiva terrorismiohuga selle kõigis vormides ja ilmingutes. Kestev ebastabiilsus, suurenenud strateegiline konkurents ja kasvav autoritaarsus esitavad väljakutse alliansi huvidele ja väärtustele.
Meie uus strateegiline kontseptsioon kinnitab veel kord, et NATO põhieesmärk on tagada meie kollektiivkaitse, mis põhineb 360-kraadisel lähenemisel. Kontseptsioon määratleb alliansi kolm põhiülesannet: heidutus ja kaitse; kriiside ennetamine ja ohjamine; ning koostöine julgeolek. Rõhutame vajadust tugevdada oluliselt oma heidutust ja kaitset, et saaksime täita artikkel 5 alusel võetud kohustust üksteist kaitsta.
NATO tuumavõimekuse põhieesmärk on hoida rahu, takistada survestamist ja heidutada agressiooni. NATO jääb tuumaliiduks seni, kuni on olemas tuumarelvad. NATO eesmärk on tagada turvalisem maailm kõigile; püüame luua sellise julgeolekukeskkonna maailmas, kus ei ole tuumarelvi.
Strateegilises kontseptsioonis rõhutatakse, et meie riikliku ja kollektiivse vastupanuvõime tagamine on ülioluline kõigi meie põhiülesannete täitmiseks ning toetab jõupingutusi meie rahvaste, ühiskondade ja ühiste väärtuste kaitsmisel. Samuti rõhutatakse tehnoloogilisesse innovatsiooni investeerimise läbivat tähtsust ning kliimamuutuste, inimjulgeoleku ning naiste, rahu ja julgeoleku küsimuste lõimimist kõigisse meie põhiülesannetesse.
Meie visioon on selge: tahame elada maailmas, kus austatakse suveräänsust, territoriaalset terviklikkust, inimõigusi ja rahvusvahelist õigust ning kus iga riik saab valida oma tee, mis on vaba agressioonist, sunnist ja kallutatusest. Teeme koostööd kõigiga, kellel on samad eesmärgid. Seisame liitlastena koos, et kaitsta oma vabadust ja aidata kaasa maailma rahumeelsemaks muutmisele..
Eesmärk ja põhimõtted
1. NATO on pühendunud liitlaste vabaduse ja julgeoleku kaitsmisele. Alliansi põhieesmärk ja suurim vastutus on tagada meie kollektiivne kaitse kõigi ohtude eest. NATO on kaitseiseloomuga liit.
2. Atlandi-ülene side NATO liikmete vahel on meie julgeoleku jaoks asendamatu. Meid seovad ühised väärtused: isikuvabadus, inimõigused, demokraatia ja õigusriik. Jääme otsustavalt kindlaks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja ja Põhja-Atlandi lepingu eesmärkidele ja põhimõtetele.
3. NATO on ainulaadne, oluline ja asendamatu Atlandi-ülene foorumkonsulteerimiseks, tegevuste koordineerimiseks ja tegutsemiseks kõigis meie individuaalse ja kollektiivse julgeolekuga seotud küsimustes. Tugevdame oma allianssi, mis põhineb meie jagamatul julgeolekul, solidaarsusel ja kohustusel üksteist kaitsta, nagu on sätestatud Põhja-Atlandi lepingu artiklis 5. Selle kohustuse täitmise tagab meie heidutus- ja kaitsevõime.
4. NATO jätkab kolme põhiülesande täitmist: heidutus ja kaitse; kriiside ennetamine ja ohjamine; ning koostöine julgeolek. Need ülesanded täiendavad üksteist, et tagada kõigi liitlaste kollektiivse kaitse ja julgeolek.
5. Suurendame oma individuaalset ja kollektiivset kerksust ning arendame tehnoloogilist eelist. Need jõupingutused on alliansi põhiülesannete täitmiseks üliolulised. Edendame head valitsemistava ning integreerime kliimamuutuse, inimeste julgeoleku ning naiste, rahu ja julgeoleku küsimused kõigisse oma ülesannetesse. Jätkame soolise võrdõiguslikkuse edendamist – see iseloomustab meie väärtusi.
Strateegiline keskkond
6. Euro-Atlandi piirkonnas ei ole rahu. Vene Föderatsioon on rikkunud norme ja põhimõtteid, mis hoidsid stabiilset ja ennustatavat julgeolekukorda Euroopas. Me ei saa välistada võimalikku rünnakut liitlaste suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu. Strateegiline konkurents, läbiv ebastabiilsus ja korduvad vapustused määratlevad meie laiema julgeolekukeskkonna. Ohud, millega me silmitsi seisame, on globaalsed ja omavahel seotud.
7. Autoritaarsed režiimid esitavad väljakutse meie huvidele, väärtustele ja demokraatlikule eluviisile. Nad investeerivad keerukatesse tava- tuuma- ja raketivõimetesse, läbipaistmatult ning rahvusvaheliste normide ja kohustustega arvestamata. Strateegilised konkurendid panevad proovile meie vastupidavuse ning püüavad ära kasutada meie avatust, ühenduvust ja digitaliseeritust. Nad sekkuvad meie demokraatlikesse protsessidesse ja institutsioonide töösse ning ohustavad meie kodanike julgeolekut hübriidtaktikate abil nii otse kui ka teiste vahendusel. Nende tegevus küberruumis ja kosmoses on pahatahtlik, nad viivad läbi desinformatsioonikampaaniaid, kasutavad ära migratsiooni, manipuleerivad energiavarustusega ja kasutavad majanduslikku survet. Lisaks on nad mitmepoolsete reeglite ja institutsioonide sihiliku õõnestamise esirinnas ning edendavad autoritaarseid valitsemismudeleid.
8. Venemaa Föderatsioon on kõige olulisem ja otsesem oht liitlaste julgeolekule ning rahule ja stabiilsusele Euro-Atlandi piirkonnas. Venemaa eesmärk on kehtestada mõjusfäärid ja otsene kontroll sunnivahendite, õõnestustegevuse, agressiooni ja anneksiooni abil. Nad kasutavad meie ja meie partnerite vastu tava-, küber- ja hübriidvahendeid. Venemaa ähvardav sõjaline hoiak, retoorika ja tõendatud valmisolek kasutada jõudu oma poliitiliste eesmärkide saavutamiseks õõnestavad reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda. Venemaa Föderatsioon moderniseerib oma tuumajõude ja laiendab oma uudseid ja hävitavaid kahese võimekusega raketisüsteeme, jätkates samal ajal tuumaähvardusega. Tema eesmärk on destabiliseerida riike meist idas ja lõunas. Kaug-Põhjas on alliansi jaoks strateegiline väljakutse Venemaa suutlikkus ohustada liitlaste tugijõude ja meresõiduvabadust üle Põhja-Atlandi. Moskva sõjaline koondumine, sealhulgas Läänemere, Musta mere ja Vahemere piirkonnas; ühes Valgevenega sõjalise lõimumisega esitavad väljakutse meie julgeolekule ja huvidele.
9. NATO ei otsi vastasseisu ega kujuta Vene Föderatsioonile ohtu. Jätkame ühtselt ja vastutustundlikult reageerimist Venemaast tulenevatele ohtudele ja vaenulikule tegevusele. Tugevdame märkimisväärselt kõigi liitlaste heidutus- ja kaitsevõimet, suurendame oma vastupanuvõimet Venemaa survemeetmetele ning toetame oma partnereid pahatahtliku sekkumise ja agressiooni vastu võitlemisel. Arvestades Venemaa vaenulikku poliitikat ja tegevust, ei saa me pidada Venemaa Föderatsiooni oma partneriks. Sellegipoolest oleme jätkuvalt valmis hoidma lahti suhtluskanaleid Moskvaga, et juhtida ja maandada riske, vältida eskaleerumist ning suurendada läbipaistvust. Soovime tagada stabiilsust Euro-Atlandi piirkonnas ning NATO ja Venemaa Föderatsiooni vahel. Igasugune muutus meie suhetes sõltub sellest, kas Venemaa Föderatsioon peatab oma agressiivse käitumise ja asub täielikult täitma rahvusvahelist õigust.
10. Terrorism kõigis oma vormides on kõige otsesem asümmeetriline oht meie kodanike julgeolekule ning rahvusvahelisele rahule ja heaolule. Terroristlikud organisatsioonid püüavad rünnata liitlasi või selliseid rünnakuid esile kutsuda. Nad on laiendanud oma võrgustikke, suurendanud oma võimekusi ning investeerinud uutesse tehnoloogiatesse, et suurendada oma haaret ja ohtlikkust. Mitteriiklikud relvastatud rühmitused, sealhulgas rahvusvahelised terrorivõrgustikud ja riiklikult toetatud rühmitused, kasutavad jätkuvalt ära konflikte ja nõrka valitsemist, et värvata uusi liikmeid, mobiliseerida oma tegevust ja laiendada oma mõjuala.
11. Konfliktid, haprus ja ebastabiilsus Aafrikas ja Lähis-Idas mõjutavad otseselt meie ja meie partnerite julgeolekut. NATO lõunanaabrid, eriti Lähis-Ida, Põhja-Aafrika ja Saheli piirkonnad, seisavad silmitsi omavahel seotud julgeoleku-, demograafiliste, majanduslike ja poliitiliste väljakutsetega. Neid väljakutseid süvendavad kliimamuutuse mõju, nõrgad institutsioonid, tervisekriisid ja toiduga kindlustamatus. Selline olukord loob soodsa pinnase mitteriiklike relvarühmituste, sealhulgas terroriorganisatsioonide kiireks levikuks. Samuti võimaldab see strateegiliste konkurentide sekkumist destabiliseerival ja survet avaldaval moel.
12. Läbiv ebastabiilsus toob kaasa vägivalla tsiviilisikute vastu, sealhulgas konfliktidega seotud seksuaalvägivalla, aga ka rünnakud kultuuriväärtuste vastu ja keskkonnakahju. See viib sunniviisilise ümberasumiseni ning soodustab inimkaubandust ja ebaseaduslikku rännet. Need suundumused kujutavad endast tõsiseid riikidevahelisi humanitaarprobleeme. Need kahjustavad inimeste ja riikide julgeolekut ning avaldavad ebaproportsionaalselt suurt mõju naistele, lastele ja vähemusrühmadele.
13. Hiina Rahvavabariigi ambitsioonid ja survepoliitika on väljakutse meie huvidele, julgeolekule ja väärtustele. Hiina Rahvavabariik kasutab erinevaid poliitilisi, majanduslikke ja sõjalisi vahendeid, et suurendada oma globaalset jalajälge ja mõjujõudu, jäädes samas oma strateegia, kavatsuste ja sõjalise ülesehituse osas läbipaistmatuks. Hiina Rahvavabariigi pahatahtlikud hübriid- ja küberoperatsioonid ning tema vastanduv retoorika ja desinformatsioon on suunatud liitlaste vastu, kahjustades alliansi turvalisust. Hiina Rahvavabariik soovib kontrollida peamisi tehnoloogilisi- ja tööstussektoreid, kriitilist taristut ning strateegilisi materjale ja tarneahelaid. Ta kasutab oma majanduslikku mõjuvõimu strateegiliste sõltuvuste loomiseks ja oma mõju suurendamiseks. Ta soovib õõnestada reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda, sealhulgas kosmose-, küber- ja merendusvaldkonnas. Hiina Rahvavabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vaheline süvenev strateegiline partnerlus ning nende mõlema katsed reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda õõnestada, on vastuolus meie väärtuste ja huvidega.
14. Oleme jätkuvalt valmis tegema konstruktiivset koostööd Hiina Rahvavabariigiga, sealhulgas vastastikuse läbipaistvuse suurendamiseks, et kaitsta alliansi julgeolekuhuve. Teeme liitlastena vastutustundlikku koostööd, et tegeleda süsteemsete väljakutsetega, mida Hiina Rahvavabariik seab Euro-Atlandi piirkonna julgeolekule ning tagada NATO püsiv suutlikkus kindlustada liitlaste kaitse ja julgeolek. Suurendame oma ühist teadlikkust, kasvatame vastupanuvõimet ja valmisolekut ning kaitseme end Hiina Rahvavabariigi survepoliitika ja alliansi lõhestamise püüdluste eest. Seisame oma ühiste väärtuste ja reeglitepõhise rahvusvahelise korra, sealhulgas navigeerimisvabaduse, eest.
15. Küberruum on pideva rünnaku all. Pahatahtlikud toimijad püüavad kahjustada meie kriitilist taristut, häirida riigiteenuste pakkumist, hankida luureandmeid, varastada intellektuaalomandit ja takistada meie sõjalist tegevust.
16. Strateegilised konkurendid ja potentsiaalsed vastased investeerivad tehnoloogiatesse, mis võivad piirata meie juurdepääsu kosmosele, halvendada meie kosmosevõimekust, sihtida meie tsiviil- ja sõjalist taristut, nõrgendada meie kaitsevõimet ning kahjustada meie julgeolekut.
17. Uued ja murrangulised tehnoloogiad toovad kaasa nii võimalusi kui ka riske. Need muudavad konflikti iseloomu ja saavad strateegiliselt tähtsamaks ning muutuvad ülemaailmse konkurentsi peamiseks areeniks. Tehnoloogiline üleolek mõjutab üha enam edu lahinguväljal.
18. Relvastuskontrolli, desarmeerimise ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise normistiku nõrgenemine on negatiivselt mõjutanud strateegilist stabiilsust. Relvastuskontrolli kohustuste rikkumine Venemaa Föderatsiooni poolt ning nende valikuline täitmine on aidanud kaasa julgeolekukorralduse üldisele lagunemisele. Keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumamaterjalide või relvade võimalik kasutamine NATO vastu vaenulike nii riiklike kui ka valitsusväliste rühmituste poolt, ohustab jätkuvalt meie julgeolekut. Iraan ja Põhja-Korea jätkavad oma tuuma- ja raketiprogrammide arendamist. Süüria, Põhja-Korea ja Venemaa Föderatsioon koos valitsusväliste rühmitustega on hakanud kasutama keemiarelvi. Hiina Rahvavabariik laiendab pidevalt oma tuumaarsenali ja arendab üha keerukamaid raketisüsteeme, suurendamata läbipaistvust ning relvastuskontrolli või riskide vähendamisse heas usus kaasumata.
19. Kliimamuutus on meie aega iseloomustav väljakutse, millel on tugev mõju liitlaste julgeolekule. See võimendab kriise ja ohtusid. See võib süvendada konflikte, haavatavust ja geopoliitilist konkurentsi. Temperatuuri tõus põhjustab merepinna tõusu, metsatulekahjusid ning sagedasemaid ja äärmuslikumaid ilmastikunähtusi, häirides meie ühiskondi, õõnestades meie julgeolekut ning ohustades meie kodanike elusid ja elatist. Kliimamuutus mõjutab ka meie relvajõudude tegevust. Meie taristu, varad ja baasid on kliimamuutuste mõjude suhtes haavatavad. Meie väed peavad tegutsema äärmuslikumates kliimatingimustes ja meie sõjaväelasi kutsutakse sagedamini katastroofiabi andma.
NATO põhiülesanded
Heidutus ja kaitse
20. Kuigi NATO on kaitseliit, ei tohiks keegi kahelda meie võimes kaitsta liitlaste territooriumi iga tolli, säilitada kõigi liitlaste suveräänsus ja territoriaalne terviklikkus ning võita mis tahes agressorit. Strateegilise konkurentsi tingimustes suurendame oma ülemaailmset olukorrateadlikkust ja tegutsemisulatust, et heidutada, kaitsta, tõrjuda ja tõkestada kõigis domeenides ja suundades, kooskõlas meie 360-kraadise lähenemisviisiga. NATO heidutus- ja kaitsehoiak põhineb tuuma-, konventsionaalsete ja raketikaitsevõimete kombinatsioonil, mida täiendavad kosmose- ja kübervõimed. Meie hoiak on kaitsev, proportsionaalne ja täielikult kooskõlas meie rahvusvaheliste kohustustega. Kasutame sõjalisi ja mittesõjalisi vahendeid proportsionaalsel, sidusal ja integreeritud viisil, et reageerida kõikidele meie julgeolekut ähvardavatele ohtudele meie enda valitud viisil, ajal ja domeenis.
21. Tugevdame oluliselt oma heidutus- ja kaitsehoiakut, et tõkestada potentsiaalse vastase ükslõik milline agressioonikatse. Selleks tagame tugeva ja püsiva kohaloleku maal, merel ja õhus, sealhulgas tugevdatud integreeritud õhu- ja raketikaitse abil. Heidutame ja kaitseme ennetavalt tugevate, kohale paigutatud, mitut valdkonda hõlmavate lahinguvalmis vägedega, täiustatud juhtimiskorralduse, eelpaigutatud laskemoona ja varustuse ning täiustatud võimete ja taristuga, et kiiresti saata abijõude igale liitlasele, sealhulgas lühikese etteteatamisega või ilma etteteatamiseta. Seame tasakaalu kohapealsed ja abijõud, et tugevdada heidutust ja alliansi kaitsevõimet. Proportsioonis meie ees seisvate ohtudega tagame, et meie heidutus- ja kaitsehoiak jääb usutavaks, paindlikuks, sobivaks ja jätkusuutlikuks.
22. Jätkame vägede kollektiivse valmisoleku, reageerimisvõime, siirimisvõime, lõimimise ja koostalitlusvõime suurendamist. Tagame individuaalselt ja kollektiivselt kõik väed, võimed, plaanid, ressursid, vahendid ja taristu, mis on vajalikud heidutuseks ja kaitseks, sealhulgas mitmes domeenis toimuval suure intensiivsusega sõjapidamisel tuumarelvaga ähvardavate konkurentide vastu. Tagame tugeva, vastupidava ja integreeritud juhtimisstruktuuri, suurendame riiklike ja NATO kaitseplaanide kooskõla ning tugevdame ja moderniseerime NATO väestruktuuri. Parandame väljaõpet ja õppusi, kohandame ja lihtsustame oma otsustusprotsesse ning tõhustame planeerimist ja kriisiohjesüsteemi tõhusust.
23. Mereturvalisus on meie rahu ja õitsengu võti. Tõhustame oma hoiakut ja olukorrateadlikkust, et kaitsta NATO liikmeid kõigi meredomeeniohtude eest, toetada navigeerimisvabadust, kindlustada kaubateid ja kaitsta oma peamisi sideliine.
24. Kiirendame digitaalset ümberkujundamist, kohandame NATO väejuhatuse struktuuri infoajastuga ning täiustame küberkaitset, võrke ja taristut. Edendame innovatsiooni ja suurendame investeeringuid uutesse ja murrangulistesse tehnoloogiatesse, et säilitada oma koostalitlusvõime ja sõjaline üleolek. Teeme koostööd, et võtta kasutusele ja integreerida uusi tehnoloogiaid, töötame koos erasektoriga, kaitseme innovatsiooni ökosüsteeme, kujundame standardeid ning pühendume vastutustundliku kasutamise põhimõtete täitmisele, mis peegeldavad meie demokraatlikke väärtusi ja inimõigusi.
25. Kosmose ja küberruumi turvalise kasutamise ning piiramatu juurdepääsu tagamine on tõhusa heidutuse ja kaitse seisukohast võtmetähtsusega. Suurendame oma võimet kosmoses ja küberruumis tõhusalt tegutseda, et ennetada ja avastada kõiki ohte, neid tõrjuda ja ohtudele reageerida, kasutades kõiki olemasolevaid tööriistu. Üksikud või kuhjuvad pahatahtlikud kübertegevused või vaenulikud kosmoseoperatsioonid võivad küündida relvastatud rünnaku tasemeni ning viia Põhja-Atlandi lepingu artikli 5 käivitamiseni Põhja-Atlandi Nõukogu poolt. Tunnistame rahvusvahelise õiguse kohaldatavust ning edendame vastutustundlikku käitumist küberruumis ja kosmoses. Samuti suurendame oma kosmose- ja kübervõimete kerksust, kuna sõltume sellest oma kollektiivse kaitse ja julgeoleku tagamisel.
26. Järgime jõulisemat, lõimitumat ja sidusamat lähenemisviisi riikliku ja alliansi-ülese vastupanuvõime arendamise suhtes sõjaliste ja mittesõjaliste ohtude ning meie julgeolekut ähvardavate väljakutsete vastu; see on nii riiklik vastutus kui ka kollektiivne kohustus, mis on kinnistatud Põhja-Atlandi lepingu artiklis 3. Töötame selle nimel, et tuvastada ja vähendada strateegilisi haavatavusi ja sõltuvusi, sealhulgas kriitilise taristu, tarneahelate ja tervishoiusüsteemide suhtes. Suurendame oma energiajulgeolekut ning investeerime stabiilsesse ja usaldusväärsesse energiavarustusse ning stabiilsetesse ja usaldusväärsetesse tarnijatesse ja allikatesse. Tagame tsiviilvalmiduse, et võimaldada valitsemise järjepidevus, elanikkonnale elutähtsate teenuste osutamine ja tsiviiltoetus meie relvajõududele. Suurendame võimet tagada alliansi tegevuse järjepidevus ning valmistumine strateegilisteks vapustusteks ja häireteks, neile reageerimiseks ja neist kiiresti taastumiseks.
27. Investeerime oma suutlikkusse olla valmis, heidutada ja kaitsta end poliitiliste, majanduslike, energeetika-, teabe- ja muude pahatahtlike hübriidtaktikate kasutamise eest riikide ja valitsusväliste osalejate poolt,. Hübriidoperatsioonid liitlaste vastu võivad jõuda relvastatud rünnaku tasemeni ja tuua kaasa Põhja-Atlandi lepingu artikli 5 käivitamise Põhja-Atlandi Nõukogu poolt. Jätkame oma partnerite toetamist hübriidväljakutsetega võitlemisel ja püüame saavutada maksimaalse sünergia teiste asjaomaste osalejatega, nt Euroopa Liiduga.
28. NATO tuumavõimekuse põhieesmärk on säilitada rahu, vältida pingeid ja heidutada agressiooni. Tuumarelvad on ainulaadsed. Asjaolud, mille korral NATO võib olla sunnitud tuumarelvi kasutada, on äärmiselt vähetõenäolised. Igasugune tuumarelvade kasutamine NATO vastu muudaks konflikti olemust põhjalikult. Allianss on valmis ja võimeline tekitama vastasele kahjusid, mis oleksid vastuvõetamatud ja kaaluksid selgelt üles kasu, mida vastane soovib saavutada.
29. Alliansi strateegilised tuumajõud, eriti Ameerika Ühendriikide omad, on alliansi julgeoleku ülimad tagajad. Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa sõltumatutel strateegilistel tuumajõududel on oma heidutav roll ning need aitavad oluliselt kaasa alliansi üldisele julgeolekule. Nende liitlaste eraldiseisvad otsustuskeskused toetavad heidutust, takistades potentsiaalsete vastaste võimalikke kavatsusi. NATO tuumaheidutuse hoiak sõltub ka Ameerika Ühendriikide Euroopasse paigutatud tuumarelvadest ja asjaomaste liitlaste panusest. NATO tuumaheidutuse puhul on riikide kahese kasutusega õhusõidukite panusel keskne roll
30. NATO teeb kõik vajaliku , et tagada tuumaheidutuse usutavus, tõhusus, ohutus ja julgeolek. Allianss on pühendunud võimekuste ja tegevuste suurema integreerimise ja sidususe tagamisele kõigis domeenides ja konfliktides, kinnitades samas tuumaheidutuse ainulaadset ja erilist rolli. NATO säilitab usutava heidutusvõime, tugevdab strateegilist kommunikatsiooni t ja õppuste tõhusust ning vähendab strateegilisi riske.
31. Jätkame investeerimist kaitseks keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumaohtude vastu. Täiustame oma põhimõtteid, plaane, väljaõpet ja õppusi ning hindame oma võimeid, et tagada nende nõuete integreerimine meie heidutus- ja kaitsehoiakusse.
32. Strateegiline stabiilsus, mis saavutatakse tõhusa heidutuse ja kaitse, relvastuskontrolli ja desarmeerimise ning sisuka ja vastastikuse poliitilise dialoogi kaudu, on meie julgeoleku seisukohalt endiselt äärmiselt oluline. Relvastuskontroll, desarmeerimine ja massihävitusrelvade leviku tõkestamine aitavad tugevalt kaasa alliansi eesmärkide saavutamisele. Liitlaste jõupingutused relvastuskontrolli, desarmeerimise ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise vallas on suunatud riskide vähendamisele ning julgeoleku, läbipaistvuse, verifitseerimise tõhususe ja nõuetele vastavuse suurendamisele. Pöörame tähelepanu kõikidele strateegilise riskivähendamise elementidele, sealhulgas usalduse suurendamise ja ennustatavuse edendamisele dialoogi kaudu, mõistmise suurendamisele ning tõhusate kriisiohje- ja ennetusvahendite loomisele. Neis jõupingutustes võetakse arvesse valitsevat julgeolekukeskkonda ja kõigi liitlaste julgeolekut ning need täiendavad alliansi heidutus- ja kaitsehoiakut. Kasutame NATO-t kui platvormi põhjalikuks aruteluks ja tihedateks konsultatsioonideks relvastuskontrolli-alaste jõupingutuste vallas.
33. Tuumarelvade leviku tõkestamise leping on oluline tugisammas tuumarelvade leviku piiramisel. Me oleme endiselt pühendunud selle täielikule rakendamisele, sealhulgas artiklile VI. NATO eesmärk on luua tuumarelvadeta maailma jaoks sobiv julgeolekukeskkond, vastavalt tuumarelvade leviku tõkestamise lepingu eesmärkidele.
34. Terrorismivastane võitlus on meie kollektiivse kaitse seisukohast hädavajalik. NATO roll terrorismivastases võitluses aitab kaasa kõigi kolme põhiülesande täitmisele ning on lahutamatu osa alliansi 360-kraadisest lähenemisest heidutusele ja kaitsele. Terroriorganisatsioonid ohustavad meie elanikkonna, vägede ja territooriumi julgeolekut. Jätkame terrorirühmituste põhjustatud ohtude ja väljakutsete vastu võitlemist, nende heidutamist, liitlaste kaitsmist ning reageerimist, tuginedes ennetus-, kaitse- ja tõkestusmeetmetele. Tõhustame koostööd rahvusvahelise üldsusega, sealhulgas ÜRO ja Euroopa Liiduga, et võidelda põhjustega, mis soodustavad terrorismi levikut.
Kriisiennetus ja -ohje
35. NATO liitlaste huvides on aidata ühiselt kaasa stabiilsusele ja ohjata konflikte NATO kaudu. Jätkame tööd, et ennetada ja reageerida kiisidele, mis võivad mõjutada liitlaste julgeolekut. Toetume ainulaadsetele võimekustele ja teadmistele, mille oleme kriisiohje vallas omandatud. Selleks investeerime kriisidele reageerimisse, valmisolekusse ja juhtimisse regulaarsete õppuste kaudu ning suurendame oma võimekust koordineerida, korraldada, alal hoida ja toetada rahvusvahelisi kriisidele reageerimise operatsioone.
36. Tagame ressursid, võimekuse, väljaõppe ning juhtimiskorralduse sõjaliste ja tsiviilkriisiohje-, stabiliseerimis- ja terrorismivastaste operatsioonide korraldamiseks, sealhulgas strateegilise vahemaa ulatuses. Tuginedes viimase kolme aastakümne jooksul, sealhulgas Afganistani operatsioonide d õppetundidele, jätkame oma valmiduse, sõjalise ja tsiviilvõimekuse ning tsiviil-sõjalise planeerimise ja koordineerimise parandamist. Arendame edasi alliansi suutlikkust toetada tsiviilkriisiohje- ja abioperatsioone ning valmistuda kliimamuutuste, toiduga kindlustamatuse ja tervisehädaolukordade mõjudeks liitlaste julgeolekule. See võimaldab meil kiiresti reageerida mis tahes ootamatustele.
37. Partnerid annavad olulise panuse NATO juhitavasse kriisiohjesse. Tagame edaspidigi püsiva poliitilise seotuse ja sõjalise koostalitlusvõime partneritega, kes soovivad meie missioonidele ja operatsioonidele kaasa aidata.
38. Suurendame oma jõupingutusi kriiside ja konfliktide ennetamisse. Ennetamine on jätkusuutlik viis panustada stabiilsusesse ja liitlaste julgeolekusse. Suurendame oma toetust partneritele, sealhulgas aitame suurendada nende suutlikkust võidelda terrorismiga ja lahendada ühiseid julgeolekuprobleeme. Suurendame julgeoleku ja võimekuse ülesehitamiseks pakutava abi suurust ja ulatust haavatavatele partneritele meie naabruses ja kaugemalgi, et tugevdada nende valmisolekut ja vastupanuvõimet ning edendada nende suutlikkust tõrjuda pahatahtlikke sekkumisi, hoida ära destabiliseerimist ja tõrjuda agressiooni.
39. Inimjulgeolek, sealhulgas tsiviilisikute kaitse ja tsiviilkahjude leevendamine, on kesksel kohal meie lähenemisel kriiside ennetamisele ja ohjamisele. Teeme koostööd teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, et tegeleda üldiste tingimustega, mis põhjustavad kriise ja ebastabiilsust, ning aidata kaasa stabiliseerimisele ja ülesehitustööle. Tugevdame koordineerimist ja koostööd ÜRO ja Euroopa Liiduga, aga ka teiste piirkondlike organisatsioonidega, nagu Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon ning Aafrika Liit.
Koostöine julgeolek
40. NATO laienemine on ajalooline edulugu. See on tugevdanud meie allianssi, taganud miljonite Euroopa kodanike julgeoleku ning aidanud kaasa rahule ja stabiilsusele Euro-Atlandi piirkonnas. Kinnitame oma avatud uste poliitikat vastavalt Põhja-Atlandi lepingu artiklile 10 kui meie põhiväärtuste ning Euro-Atlandi piirkonna rahu ja stabiilsuse kui meie strateegilise huvi väljendust. Meie uks jääb avatuks kõikidele Euroopa demokraatlikele riikidele, kes jagavad meie alliansi väärtusi, kes soovivad ja suudavad täita liikmesusega kaasnevaid kohustusi ning kelle liikmesus aitab kaasa meie ühisele julgeolekule. Vaid NATO liitlased otsustavad liikmesuse üle ja ühelgi kolmandal osapoolel ei ole selles protsessis sõnaõigust.
41. Alliansi liikmeks pürgivate riikide julgeolek on põimunud meie omaga. Toetame kindlalt nende sõltumatust, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. Tugevdame poliitilist dialoogi ja koostööd nendega, kelle eesmärk on liituda alliansiga, aitame tugevdada nende vastupanuvõimet pahatahtlike sekkumiste vastu ja nende võimearendust ning suurendame oma praktilist tuge nende Euro-Atlandi-suunaliste püüdluste edendamiseks. Jätkame partnerluse arendamist Bosnia ja Hertsegoviina, Gruusia ja Ukrainaga, et edendada meie ühist huvi Euro-Atlandi piirkonna rahu, stabiilsuse ja julgeoleku suhtes. Kinnitame veel kord 2008. aasta Bukaresti tippkohtumisel vastu võetud otsust ning kõiki järgnevaid otsuseid Gruusia ja Ukraina kohta.
42. Vastastikusel austusel ja kasul põhinev poliitiline dialoog ja praktiline koostöö partneritega aitavad kaasa stabiilsusele väljaspool meie piire, tugevdavad meie kodust julgeolekut ning aitavad täita NATO põhiülesandeid. Partnerlussuhted on üliolulised ülemaailmsete hüvede kaitsmiseks, meie vastupanuvõime suurendamiseks ja reeglitel põhineva rahvusvahelise korra säilitamiseks.
43. Euroopa Liit on ainulaadne ja oluline NATO partner. NATO liitlased ja ELi liikmed jagavad samu väärtusi. NATO-l ja ELil on üksteist täiendavad, sidusad ja teineteist tugevdavad rollid rahvusvahelise rahu ja julgeoleku toetamisel. Pikaajalisele koostööle tuginedes tugevdame NATO-ELi strateegilist partnerlust, tõhustame poliitilisi konsultatsioone ja suurendame koostööd ühist huvi pakkuvates küsimustes, nagu sõjaline mobiilsus, kerksus, kliimamuutuste mõju julgeolekule, uued ja murrangulised tehnoloogiad, inimjulgeolek, naiste, rahu ja julgeoleku tegevuskava, samuti küber- ja hübriidohtude vastu võitlemine ning tegelemine Hiina Rahvavabariigi poolt Euro-Atlandi piirkonna julgeolekule esitatud süsteemsete väljakutsetega.. NATO ja ELi vahelise strateegilise partnerluse arendamiseks on ELi-väliste liitlaste täielik osalemine ELi kaitsealastes jõupingutustes hädavajalik. NATO tunnustab tugevama ja võimekama Euroopa kaitse väärtust, mis toetab nii Atlandi-ülest kui ka ülemaailmset julgeolekut, täiendab NATO-t ja on sellega koostoimevõimeline. Algatused kaitsekulutuste suurendamiseks ja sidusate võimekuste arendamiseks, vältides samas tarbetut dubleerimist, on väga olulised meie ühistes jõupingutustes Euro-Atlandi piirkonna turvalisemaks muutmisel.
44. Tugevdame oma sidemeid partneritega, kes jagavad alliansi väärtusi ja huvi reeglitepõhise rahvusvahelise korra säilimise vastu. Tõhustame dialoogi ja koostööd, et kaitsta seda korda, kinnitada oma väärtusi ning turvata süsteeme, standardeid ja tehnoloogiaid, millest need sõltuvad. Suurendame kontakte oma laiema naabruskonnaga ja ülemaailmselt ning oleme valmis suhtlema mis tahes riigi või organisatsiooniga, kui see võib tugevdada meie vastastikust julgeolekut. Meie lähenemisviis jääb huvipõhiseks ja paindlikuks, keskendub ühiste ohtude ja väljakutsetega tegelemisele ning suudab kohaneda muutuva geopoliitilise tegelikkusega.
45. Lääne-Balkani ja Musta mere piirkond on alliansi jaoks strateegilise tähtsusega. Jätkame nende piirkondade riikide Euro-Atlandiliste püüdluste toetamist. Suurendame jõupingutusi, et aidata neil toime tulla nende ees seisvate eriomaste ohtude ja väljakutsetega ning suurendada nende vastupanuvõimet pahatahtliku kolmanda osapoole sekkumise ja survevahendite kasutamise vastu. Teeme partneritega koostööd, et võidelda ühiste julgeolekuohtude ja väljakutsetega alliansile strateegilist huvi pakkuvates piirkondades, sealhulgas Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas ning Saheli piirkonnas. India ja Vaikse ookeani piirkond on NATO jaoks oluline, kuna sealsed arengud võivad otseselt mõjutada ka Euro-Atlandi ala julgeolekut. Tugevdame dialoogi ja koostööd uute ja olemasolevate partneritega India ja Vaikse ookeani piirkonnas, et tegeleda piirkonnaüleste väljakutsetega ja ühiste julgeolekuhuvidega.
46. NATO peaks saama juhtivaks rahvusvaheliseks organisatsiooniks kliimamuutuste julgeolekumõju mõistmisel ja sellega kohanemisel. Allianss hakkab juhtima jõupingutusi, et hinnata kliimamuutuste mõju kaitsele ja julgeolekule ning tegeleda sellest tulenevate väljakutsetega. Aitame kaasa kliimamuutuste vastu võitlemisele, vähendades kasvuhoonegaaside heitkoguseid, parandades energiatõhusust, investeerides puhastele energiaallikatele üleminekusse ja kasutades rohelisi tehnoloogiaid, tagades samal ajal sõjalise tõhususe ning usaldusväärse heidutus- ja kaitsehoiaku.
Alliansi jätkuva edu tagamine
47. NATOsse panustamine on parim viis tagada kestev side Euroopa ja Põhja-Ameerika liitlaste vahel ja aidata samal ajal kaasa ülemaailmsele rahule ja stabiilsusele. Jätkame oma poliitilise ühtsuse ja solidaarsuse tugevdamist; laiendame ja süvendame omavahelisi konsultatsioone, et käsitleda kõiki meie julgeolekut mõjutavaid küsimusi. Kohustume tõhustama konsultatsioone, kui mõne liitlase julgeolek ja stabiilsus või kui meie põhiväärtused ja põhimõtted on ohus.
48. Jagame võrdselt vastutust ja riske oma kaitse ja julgeoleku tagamisel. Kindlustame kõik vajalikud ressursid, taristu, võimed ja väed, et täita põhiülesanded ja viia ellu otsused. Tagame, et meie riigid täidavad täies mahus kaitseinvesteeringute lubadusest tulenevad kohustused, et suudaksime pakkuda kõiki vajalikke võimeid. Toetume tehtud edusammudele tagamaks, et suurenenud riigikaitsekulutused ja NATO ühisrahastamine oleksid vastavuses pingestunud julgeolekukorra väljakutsetega.
49. NATO on Euro-Atlandi piirkonna julgeoleku jaoks asendamatu. See tagab meie rahu, vabaduse ja õitsengu. Liitlastena seisame üheskoos, et kaitsta oma julgeolekut, väärtusi ja demokraatlikku eluviisi.