Otsuste tegemine ja juhtimine

Üks NATO kestvuse aluseid on konsensuslik otsustamine. See tähendab, et kõik otsused peavad olema ühehäälselt vastu võetud. Seetõttu läheb sageli enne olulisi otsuseid tarvis ulatuslikke konsultatsioone ja arutelusid. Kuigi nimetatud süsteem võib kõrvaltvaatajale näida aeglane ja kohmakas, on sellel kaks suurt eelist:

• peetakse lugu iga liikmesriigi suveräänsusest ja sõltumatusest;
• kui otsus on juba langetatud, on sellel kõikide liikmesriikide toetus, millega nad võtavad kohustuse seda ka täita.

NATO struktuuri vaata siit.

NATO kõige tähtsam otsuseõiguslik organ on Põhja-Atlandi Nõukogu (North Atlantic Council, NAC), mis vastutab kõigi tehtavate otsuste eest. Põhja-Atlandi Nõukogus on iga liikmesriik esindatud alalise esindajaga, kelleks on delegatsiooni juht, ja sõjaline esindaja. Mõlemat toetab tsiviil- ja sõjalistest nõunikest koosnev personal, kes esindavad oma riike erinevates NATO komiteedes. Eesti alaline esindaja NATO juures on alates 25. augustist 2021 suursaadik Jüri Luik (endine välisminister ja katseminister, mitmekordne riigikogu liige, ka varem kahel korral olnud Eesti saadik NATO juures (1996-1999, 2007-2012 ning alates 2021 määratud viieks aastaks).

Põhja-Atlandi Nõukogu kohtumised võivad toimuda eri tasanditel. Vähemalt kord nädalas kohtutakse liikmesriikide suursaadikute tasandil, vähemalt kaks korda aastas välis- ja kaitseministrite tasandil. Sõltumata kohtumise tasemest on nõukogu otsustel ühesugune jõud ja need kajastavad kõikide valitsuste seisukohti. Nõukogu pädevusse kuuluvate teemade ring ei ole piiritletud.

Enamiku kaitseküsimuste ja kollektiivse kaitse planeerimisega seotud teemadega tegeleb kaitseplaneerimise komitee. Komitee annab juhiseid NATO sõjalistele organitele ning tal on oma pädevusse kuuluvates küsimustes samasugused volitused nagu Põhja-Atlandi Nõukogul. Sarnaselt nõukogu kohtumistega toimuvad ka kaitseplaneerimise komitee kohtumised tavaliselt suursaadikute tasandil, kuid vähemalt kord aastas tullakse kokku kaitseministrite tasandil. Kaitseministrid kohtuvad regulaarselt ka tuumaplaneerimise komitees, mis jälgib alliansi tuumarelvastuspoliitikat ning arutab konkreetset valdkonda puudutavaid küsimusi, nagu tuumarelvastuse kontroll ja levik.

NATO tööd juhib ja koordineerib keskeselt NATO peasekretär. Peasekretär valitakse konsensuse alusel neljaks aastaks, kuid vajadusel võib erandina ametiaeg pikeneda. Peasekretäriks valitakse ühe NATO liikmesriigi rahvusvaheliselt tuntud kõrge riigitegelane. (Traditsiooniks on, et peasekretäriks valitakse Euroopa riigi esindaja aga Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja määravad Ameerika Ühendriigid.) Peasekretär juhatab Põhja-Atlandi Nõukogu tööd, on Kaitseplaneerimise komitee, Tuumaplaneerimise komitee, Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu (EAPC), Vahemere Koostöögrupi esimees, NATO-Venemaa alalise nõukogu ja NATO-Ukraina komisjoni kaasesimees. Alliansi igapäevase töö juhtimisel on talle toeks rahvusvaheline staap, mis koosneb kõigist NATO riikidest pärit ekspertidest ja ametnikest. Alates 1. oktoobrist 2014 on NATO peasekretäriks Norra endine peaminister Jens Stoltenberg, kelle ametiaega pikendati erandkorras kuni 2022. aasta lõpuni.

NATO sõjaline struktuur allub sõjalisele komiteele, mis on alliansi kõrgeim sõjaväeline võimuorgan Põhja-Atlandi Nõukogu poliitilises alluvuses. Sõjalise komitee ülesandeks on nõustada allianssi sõjalistes küsimustes. Kõrgeimal tasandil toimuvad istungid liikmesriikide relvajõudude juhatajate tasandil, kuid igapäevatöös esindavad liikmesriike nende sõjalised esindajad.

Sõjaline komitee annab juhiseid ka NATO strateegilistele ülemjuhatajatele, keda on kaks – Euroopa Liitlasvägede ülemjuhataja (Supreme Allied Commander Europe, SACEUR), kelle peakorter – NATO Euroopa Liitlasvägede kõrgeim peakorter (Supreme Headquarters Allied Powers Europe, SHAPE) –  asub Belgias Monsis ning liitlasvägede ülemjuhataja (Supreme Allied Commander Transformation, SACT) – alates 2021.a. septembrist on selleks Prantsusmaa õhu- ja kosmosevägede kindral Philippe Lavigne. SACT peakorter asub Norfolkis, Virginia osariigis USAs. NATO ühendväejuhatuse staap asub Brunssumis Hollandis. Euroopa Liitlasvägede ülemjuhataja alluvuses on NATO käsutusse antud liikmesriikide relvajõud, samuti vastutab ta kõigi NATO operatsioonide eest ja juhib ka USA Euroopa väejuhatust. Liitlasvägede ülemjuhataja ülesanded on funktsionaalsed, tema tegeleb alliansi relvajõudude ja sõjalise võimakuse pideva arengu edendamise ja kontrollimisega.