20 küsimust NATO kohta

1. Miks ja millal loodi NATO?

NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon asutati 1949. aastal pärast Teist maailmasõda väljakujunenud pingeliste rahvusvaheliste suhete tõttu. 12 riiki – Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia, Taani ja USA – sõlmisid 4. aprillil 1949 Washingtonis Põhja-Atlandi lepingu eesmärgiga kindlustada ja kaitsta nii poliitiliste kui ka sõjaliste vahenditega liitlaste vabadust ja julgeolekut.

2. Millised riigid kuuluvad NATOsse?

NATOsse kuulub 31 riiki ja need on tähestikulises järjekorras: Albaania, Ameerika Ühendriigid, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Island, Itaalia, Kanada, Kreeka, Leedu, Luksemburg, Läti, Montenegro, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Põhja-Makedoonia, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriik, Taani, Tšehhi Vabariik, Türgi, Ungari.

3. Kas NATO on sõjaline organisatsioon?

NATO on sõjalis-poliitiline riikide liit, mille peamine eesmärk on leida kriisidele rahumeelseid lahendusi, kuid vajadusel ollakse valmis rakendama sõjalist jõudu kriisiohjeks. NATO kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu, mida juhib tsiviilametnikust peasekretär, kes valitakse ametisse viieks aastaks. Alates 2014. aastast on peasekretäriks Jens Stoltenberg.

4. Millal kirjutatakse NATO nimi tagurpidi (OTAN)?

NATOl on kaks ametlikku töökeelt: inglise ja prantsuse keel. Prantsuse keeles on NATO ametlikuks nimeks Organisation du Traité de l’Atlantique Nord ehk lühendatult OTAN.

5. Kus asub NATO peakorter?

NATO peakorter asub Brüsselis, Belgias.

6. Kas NATOl on oma sõjavägi?

NATOl ei ole oma sõjaväge. NATO kasutab sõjalistel operatsioonidel väeloome põhimõttel oma 29 liitlase kaitsevägedest moodustatud üksusi ja väekoondisi (Islandil ei ole sõjaväge). Lisaks sellele on NATOl liitlaste üksustest koosnev alalises valmisolekus reageerimisvägi.

7. Mis on NATO reageerimisvägi?

NATO reageerimisvägi (NATO Response Force, NRF) on kõrgvalmiduses mitmerahvuseline maa-, mere- ja õhuväe ning eriüksusi koondav ligi 40 000 kaitseväelasest koosnev väekontingent. Väga kiireks reageerimiseks on mõeldud NRF-i kõige kõrgemas valmisolekus olev (5-7 päevane valmidus) brigaadi suurune VJTF (Very High Readiness Joint Task Force). Põhja-Atlandi Nõukogu otsusega võib kasutada reageerimisväge nii kollektiivkaitseks kui kriiside haldamiseks ja sõjaliste ülesannete täitmiseks üle terve maailma.

8. Kuidas langetatakse NATOs otsuseid?

Otsuseid langetatakse Põhja-Atlandi Nõukogus konsensuse põhimõttel, s.t kõik liitlased peavad olema lahenduse või otsusega nõus ja pooldama selle elluviimist. Põhja-Atlandi Nõukogus esindavad liitlasi igapäevaselt alalised esindajad (suursaadikud) ja erinevate kohtumiste formaatides riigipead, valitsusjuhid, välis- või kaitseministrid. Otsuse langetamisele eelnevad arutelud ja konsultatsioonid.

9. Kuidas toimib NATO artikkel 5?

Põhja-Atlandi lepingu artikkel 5 põhineb kollektiivkaitsel ehk relvastatud rünnakut ühe liitlase vastu käsitletakse rünnakuna kõigi vastu. Artikkel 5: ,,Lepinguosalised lepivad kokku, et relvastatud rünnakut neist ühe või mitme osalisriigi vastu Euroopas või Põhja-Ameerikas käsitletakse rünnakuna nende kõigi vastu ning sellest tulenevalt lepivad kokku, et niisuguse relvastatud rünnaku korral asub igaüks neist, rakendades Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni harta artiklis 51 sätestatud õigust individuaalsele või kollektiivsele enesekaitsele, sel viisil rünnatud lepinguosalist või lepinguosalisi abistama, rakendades üksi ja koos teiste lepinguosalistega abinõusid, mida ta peab vajalikuks, sealhulgas relvajõudude kasutamist, eesmärgiga taastada ja säilitada Põhja-Atlandi piirkonna julgeolek. Otsus sellise relvastatud rünnaku ja selle tulemusel vastu võetud meetmete kohta edastatakse viivitamata ÜRO Julgeolekunõukogule. Sellised meetmed lõpetatakse, kui ÜRO Julgeolekunõukogu on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku taastamiseks ja säilitamiseks võtnud kasutusele vajalikud meetmed.”

10. Mis on artikkel 4?

Põhja-Atlandi lepingu artikkel 4 sätestab konsultatsioonide pidamise liitlaste vahel, kui keegi neist tunneb end ohustatuna. Artikkel 4: ,,Lepinguosalised konsulteerivad omavahel alati, kui neist kellegi arvates on ohustatud mistahes lepinguosalise territoriaalne terviklikkus, poliitiline sõltumatus või julgeolek.”

11. Miks on oluline artikkel 3?

Artikkel 3 väljendab riikide esmase iseseisva kaitsevõime olemasolu ja selle pideva arendamise vajalikkust kaitsmaks ennast ja üksteist võimalike rünnakute vastu. Artikkel 3: “Käesoleva lepingu eesmärkide tõhusamaks saavutamiseks asuvad lepinguosalised eraldi ja ühiselt nii omaabi kui ka vastastikuse abi korras kindlustama ja arendama oma individuaalset ja kollektiivset võimet osutada vastupanu relvastatud rünnakule.”

Kõik Põhja-Atlandi leppe, ehk Washingtoni leppe artiklid on eesti keeles leitavad Välisministeeriumi kodulehel http://vm.ee/en/node/2071

12. Kas NATO tuleb sõjalise konflikti korral Eestile appi?

Jah, NATO tuleb sõjalise konflikti korral Eestile appi. Selle kindluse annab meile Põhja-Atlandi leping, mille on ratifitseerinud kõik alliansi liikmed ning seega võtnud endale kohustuse artikkel 5-st lähtuvalt minna appi ohus olevale liitlasele. Sama lepingu alusel läheb Eesti appi teistele liitlastele. Esimest (ja senist ka viimast) korda rakendus NATO artikkel 5 pärast USA vastu suunatud terrorirünnakuid septembris 2001. NATO tegeleb pidevalt liitlaste julgeoleku ning kollektiivkaitse tagamisega, tulenevalt julgeolekuolukorrast tingitud vajadustest. Näiteks pärast Ukraina agressiooni otsustati tugevdada liitlaste kohalolekut idatiival ning moderniseerida ja tugevdada NATO kollektiivkaitset.

13. Mis on NATO strateegiline kontseptsioon?

Strateegiline kontseptsioon on alliansi strateegilise arengu visioon. See dokument analüüsib maailma julgeolekuolukorda, defineerib NATO positsiooni selles ning annab NATO tegevusele strateegilised suunised. NATO peab oma strateegilises kontseptsioonis oluliseks toetumist kolmele sambale, milleks on kollektiivkaitse (heidutus ja kaitse), kriisiennetus ja -ohje ja koostöine julgeolek. NATOs kehtib praegu 2022. aastal vastu võetud strateegiline kontseptsioon. Loe rohkem siit.

14. Miks peavad liitlaste kaitsekulud ulatuma 2%ni SKTst?

NATO liitlased on võtnud eesmärgiks eraldada riigieelarvest kaitsekuludele 2% aastasest sisemajanduse kogutoodangust (SKT), et tagada liitlaste iseseisev kaitsevõime ja võimekus panustada ühisesse julgeolekusse. See protsent on kõigi liitlaste poolt kokku lepitud ning Eesti puhul võimaldab SKTst kahe protsendi eraldamine riigikaitsele planeerida Eesti riigikaitset pikaajaliselt ja sisuliselt ning arendada süsteemselt välja võimeid.

15. Milliste NATO liitlaste kaitsekulud olid 2022. aastal vähemalt 2% SKTst?

2022. aastal panustasid 2% SKTst kaitsekulutustele Ameerika Ühendriigid, Eesti, Läti, Leedu, Horvaatia, Kreeka, Poola, Slovakkia ja Ühendkuningriik. Vaata rohkem siit.

16. Miks saadab Eesti oma kaitseväelasi väljapoole Eestit sõtta?

Eesti julgeolekupoliitika on suunatud ohtude ennetamisele ning vajadusel kiirele ja paindlikule reageerimisele. Osalemine rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel ja tsiviilmissioonidel on võimalus ja kohustus aidata kaasa julgeoleku ja stabiilsuse tugevdamisele Euro-Atlandi piirkonnas ja laiemalt maailmas. NATO ja Euroopa Liidu kriisiohjeoperatsioonidel ning NATO reageerimisväes ja Euroopa Liidu lahingugruppides osalemine on Eesti prioriteet. Eesti Vabariigi rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemise õiguslikke aluseid reguleerib riigikaitseseadus.

17. Kuidas on NATO esindatud Eestis?

Eestis asub NATO Küberkaitse Kompetentsikeskus, mis avati Tallinnas 2008. aastal. Tegemist on teadus- ja arengukeskusega, mille eesmärgiks on tegeleda küberkaitse rahvusvahelise õiguse ja standardite arendamisega ning pakkuda kogutud ekspertiisi NATO riikidele.

Alates 2015. aastast tegutseb Tallinnas NATO staabielement (NATO Force Integration Unit, NFIU). NATO staabielemendi ülesanne on toetada NATO üksuste vastuvõtmist, siirdamisoperatsioonide ettevalmistust ja õppuste läbiviimist Eesti territooriumil. Staabielement võimaldab võimaliku kriisi korral NATO vägedel kiirelt Eestisse siirda, samuti aitab see juba praegu Eestis olevate liitlasvägede kohalolu koordineerida.

Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta suvel võeti vastu otsus paigutada NATO heidutuse ja kollektiivkaitse eesmärgil Eestisse, Lätti, Leetu ja Poola NATO pataljoni lahingugrupp (NATO Enhanced Forward Presence, eFP). Pataljonid saavutasid täieliku tegutsemisvalmiduse juunis 2017. Kaitseväe 1. jalaväebrigaadi koosseisus Tapal teeniva liitlaste pataljoni lahingugrupi suuruseks on ligi 1200 kaitseväelast. Raamriik Ühendkuningriik panustab rohkem kui 800 kaitseväelasega, kes on relvastatud tankidega Challenger 2, jalaväe lahingumasinatega Warrior ning liikursuurtükkidega AS90. Lisaks panustavad Ühendkuningriigi poolt juhitavasse lahingugruppi roteerumise põhimõttel Prantsusmaa (2017, 2019) ja Taani (2018) ning ka Islandilt on personal staabis.

18. Kui palju eestlasi on osalenud rahvusvahelistel sõjalistel missioonidel?

Eesti on osalenud erinevatel rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel ja missioonidel alates 1995. aastast. 2017. aastal osales keskmiselt erinevatel rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel kokku umbes 140 kaitseväelast. Pea 22 aasta jooksul oleme osalenud nii ÜRO, NATO kui Euroopa Liidu operatsioonidel ja missioonidel. Kokku on rahvusvahelistel operatsioonidel osalenud rohkem kui 2900 kaitseväelast. Kõik rahvusvahelistel operatsioonidel osalenud kaitseväelased ja Kaitseliidu liikmed on veteranipoliitika järgi veteranid. Vaata rohkem siit. 

19. Kuidas toimub rahvusvaheline kaitsekoostöö?

Rahvusvahelist kaitsealast koostööd tehakse nii sõjalistaktikalisel kui kaitsepoliitika tasemel. Liitlased osalevad koos rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel ja ühistel õppustel, kus harjutatakse vägede koostegutsemist, samuti arendatakse ühiseid võimeid, viiakse läbi ühishankeid või panustatakse ühiselt võimelünkade täitmisse. Eestis on eduka kaitsekoostöö näiteks NATO Balti õhuturbe missioon, mille eesmärgiks on Eesti ja NATO õhuruumi terviklikkuse tagamine. Eestil ja teistel Balti riikidel ei oleks ressurssi hävituslennukite soetamiseks, seetõttu panustavad meie õhuruumi kaitsmisse liitlased. Kaitsekoostöö raames on Eesti osalenud koos liitlastega ühishangetel erinevate relva- ja seiresüsteemide ning varustuse soetamiseks. Sellised kaitsekoostöö projektid aitavad otseselt kaasa kogu alliansi julgeoleku tugevdamisele, sh NATO enda territooriumi kaitsele ning samal ajal võimaldavad raha kokku hoida.

20. Milline ühing tegeleb Eestis NATO väärtuste tutvustamisega ja millal on see loodud?

Eestis tegeleb NATO väärtuste ja tegevuse tutvustamisega Eesti NATO Ühing, mis on loodud Tartu rahu aastapäeval, 2. veebruaril 2001. Ühingu eesmärgiks on aidata kaasa NATO ja selle eesmärkide ning tegevuse tutvustamisele läbi seminaride, õppematerjalide, haridusprogrammide, projektide ja muude tegevuste; toetada Eesti Vabariigi NATO liikmelisust; arendada kontakte NATO liikmesriikide ja teiste riikidega; liikmete ja avalikkuse kaasamine välis- ja julgeolekualase debati arendamisse ning läbi selle avalikkuse teavitamine riigi välis- ja julgeolekupoliitikast.

Eestis on NATO esindatud Eesti iseenda ja tema ressursside kaudu. Eesti ise, olles NATO liige, ongi osa NATOst.

Küsimused ja vastused on koostanud Eesti NATO Ühing koostöös Kaitseministeeriumi, Välisministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kaitseväe, Kaitseliidu ja NATO peakorteriga.

www.eata.ee 

Facebook: Eesti NATO Ühing/Estonian Atlantic Treaty Association

Twitter: @EstonianATA