Naised, rahu ja julgeolek

Eesti NATO Ühing on koostöös Kaitseministeeriumi, NATO peakorteri ning Friedrich Eberti Fondiga ürituste sarja „Naised, rahu ja julgeolek” korraldanud juba aastast 2012. Iga üritus keskendub spetsiifilisele aspektile laiast „Naised, rahu ja julgeolek” teemaderaamistikust ning toetab ÜRO resolutsiooni 1325 Eesti tegevuskava täideviimist. 

2012. aastal toimunud seminar-arutelude sisuna nähti eelnenud paaril aastal kolmes rahvusvahelises organisatsioonis – EL, NATO, ÜRO – vastu võetud ÜRO resolutsiooni 1325 rakendamise juhiste praktilisuse tagasisidestamist. Eesmärgi täitmiseks sooviti arutelu teemal, kas need juhised on praktikas kasutatavad. Kuigi juhiste kasutusaeg oli olnud võrdlemisi lühike, eeldati, et praktikud missioonidelt oskavad hinnata, kuidas juhistes sisalduvat on olnud võimalik rakendada. Samuti oli projekti eesmärgiks, et peale seminar-arutelu toimumist saaksid osalejad jagada saadud teavet ka oma institutsioonides. Seminar-arutelu eesmärgina nähti teadlikkuse kasvu teemast ja senise töö tõhustamist Eesti siseriiklikul maastikul.

Tulenevalt ümarlaudade suurest populaarsusest muudeti 2016. aastast alates see ÜRO julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 temaatiliste ürituste „Naised, rahu ja julgeolek“ sari kord aastas toimuvaks suuremaks temaatiliseks konverentsiks. Korralduspartnerina lisandus Kanada Suursaatkonna esindus Tallinnas. Aastal 2016 valiti Eesti NATO Ühing ka teemaga tegelevasse NATO ekspertgrupi Naiste, rahu ja julgeoleku teemaline kodanikuühiskonna nõuandekomisjoni (Civil Society Advisory Panel, CSAP) liikmeks. 2017. aastal kaasati „Naised, rahu ja julgeolek” konverentsile partnerina veel Haridus- ja Teadusministeerium ning kutsuti osalema ka õpetajaid. Teemaga tegeletakse nii Eestis kui mujal järjest rohkem ning on oluline, et ka õpetajad ja teised haridustöötajad oleksid valdkonnaga kursis. Teema on otseselt seotud ka haridusega, kuna ÜROresolutsiooni 1325 üks osa keskendub just naiste ja laste haridusele konfliktipiirkondades.  

Tutvu ka „Naised, rahu ja julgeolek” infovoldikuga.

2012. aastal toimunud seminar-arutelude sisuna nähti viimasel kahel aastal kolmes rahvusvahelises organisatsioonis, Euroopa Liit, NATO ja ÜRO, vastu võetud ÜRO resolutsiooni 1325 rakendamise juhiste praktilisuse tagasisidestamist. Eesmärgi täitmiseks sooviti arutelu teemal, kas need juhised on praktikas kasutatavad. Kuigi juhiste kasutusaeg on olnud võrdlemisi lühike, eeldati, et praktikud missioonidelt oskavad hinnata, kuidas juhistes sisalduvat on olnud võimalik rakendada. Samuti oli projekti eesmärgiks, et peale seminar-arutelu toimumist saaksid osalejad jagada saadud teavet oma institutsioonides. Seminar-arutelu eesmärgina nähti teadlikkuse kasvu sellest teemast ja senise töö tõhustamist Eesti siseriiklikul maastikul.

2012, 30. oktoobril toimus seminar-arutelu „Naised ja julgeolek”, kus osales 40 inimest mitmest eluvaldkonnast, nii tsiviil- kui militaarsfäärist, era-, avalikust ja kolmandast sektorist. Selleks, et hinnata ÜRO resolutsiooni 1325 rakendamise juhiseid ja nende praktilisust ja anda vastavat tagasisidet kutsuti esinema kirjanik Imbi Paju, kes on kirjutanud dokumentaalteose „Soome lahe õed“, mis käsitleb vastavat teemat mineviku aspektidest lähtuvalt. Eri vaatenurki lisasid Riigikogu liige Sven Mikser ning militaarsfäärist andis täiendust kapten-major Ingrid Mühling. Teises paneelis osalesid dr. Tiiu Pohl, Merle Maigre ning Taimar Peterkop, mistõttu oli ka teises paneelis arutelu väga sisukas ning esindatud oli nii akadeemiline seisukoht kui ka avaliku sektori sisuline vaatenurk. Moderaatoriteks valiti Marica Lillemets, kelle pikaajaline kogemus meedia valdkonnas võimaldas arutellu lisada ajakirjanduse temaatika; ning Victoria Punga, kelle kogemus mitmete naistega seotud projektide läbiviijana on võimaldanud tal antud teemasse süveneda.

2012, 27. novembril toimus ümarlaud teemal „Naiste roll diplomaatias ja julgeolekus”, kus osales kümme erinevate elualade ja ametite esindajat nii avalikust kui kolmandast sektorist. Vestluse juhatas sisse Iivi-Anna Masso, kes rääkis enda kogemustest töötades Soomes ja oskas tuua võrdlusi Soome ühiskonnast. Samuti toodi vestluses osalejate poolt välja, et Soomes on tähelepanuväärselt rohkem naisi juhtivatel ametikohtadel nii avalikus kui erasektoris ning tihti ei kujutata poliitikat teistmoodi ette. Samal ajal on Eesti valitsuskabinetis vaid üks naisminister ning vastavalt Maailma majandusfoorumi koostatavale maailma riikide soolise võrdsuse tabelile on Eesti võrdõiguslikkuse poolest alles 60ndal kohal.

2013, 12. veebruaril toimus ümarlaud teemal „Naised ja poliitika”, kus osalejatega vestles Riigikogu liige Kadri Simson ning hommikukohvil osales 12 inimest. Vestluse käigus jäi kõlama, et vaid viiendik valimisteks moodustatud nimekirjades olevatest poliitikutest moodustavad naised ning samuti on Riigikogusse valituks osutunutest umbes 20% naised. Samuti on Eesti langenud soolise võrdõiguslikkuse edetabelis. Ühtlasi tõdeti, et Eestis algab naiste-meeste ebavõrdne esindatus poliitikas ning olukord ühiskonnas kaugemalt kui valimistest ning suhtumine soolisesse võrdsusse algab varakult.

2013, 7. mail toimunud ümarlaual arutlesid omavahel Elisabeth Rehn, Kaja Kallas, Raul Markus ning Aleksander Ljudvig, paneeli modereeris Ott Lumi. Peamiseks debatil kõlama jäänud väiteks jäi, et naiste roll suureneb ühiskonnas lähiajal veelgi ning seda eriti julgeolekupoliitilises võtmes. Samal ajal ei ole põlvkondade vahel suuri erinevusi suhtumises soolisesse võrdõiguslikkusesse ning seega ei ole tõenäoline, et vaid aja möödudes, ilma täiendavate tegevusteta, muutub ühiskonna terviku arvamus meeste-naiste rollidest märgatavalt.

2013, 4. septembril toimus ümarlaud Viru hotellis, kus keskenduti teemale „Women at Missions” ning esinejateks olid pr. Eva-Maria Liimets Välisministeeriumist, Suurbritannia suursaadik Eestis, T.E. hr Chris Holtby ning pr. Angela Charlotte Isaksson, SHAPE’i soolise võrdõiguslikkuse vanemnõunik.

2013, 14. novembril leidis aset „Naised ja julgeolek” temaatiline ümarlaud, täpsemalt keskenduti teemale „Naised ja Lähis-Ida”. Üritusel osalesid pr. Marwa Korayem, pr. Kadri Jõgi, pr. Hille Hanso ning moderaatoriks oli hr. Sven Mikser. Ümarlaual toodi esile Egiptuse, Türgi ning Süüria naiste olukord nii mineviku kui oleviku aspektist lähtuvalt.

2014, 4. veebruaril leidis aset järjekorras VII ümarlaud sarjast Naised ja julgeolek. Seekord oli ümarlaua teemaks „Naised ja haridus”. Paneeldiskussioonil võtsid osa: pr. Mailis Reps, hr. Tõnis Lukas, hr. Henrik Agur. Üritust modereeris pr. Sigrid Kõiv. Paneeldiskussioon toimus Radisson Blu Hotel Olümpias.

2014, 20. mail toimus ümarlaud teemal „Naiste roll riigikaitses”, ümarlaud kuulus sarja Naised ja julgeolek ning oli järjekorras VIII. Osalejatel oli võimalik kuulata paneeldiskussiooni „Naiste roll riigikaitses”. Diskussioonil osalesid hr. Margus Pale, hr. Hellar Lill, hr. Mart Nutt, pr. Merle Maigre. Üritust modereeris pr. Marica Lillemets. Seekord toimus üritus Tallinnas, Meritoni hotellis.

2014, 14. oktoobril toimus IX ümarlaud ürituste sarjast „Naised ja julgeolek”. Seekord oli ümarlaua teemaks „Naiste panus riigikaitsesse – Kaitsevägi, Kaitseliit, Naiskodukaitse või muu?”. Paneeldiskussioonil osalesid sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt, Airi Tooming Naiskodukaitsest, Sigrid Hartman, Kaitseliidu Tallinna malevast, Renzo Rajaste Kaitseväe 1. jalaväebrigaadist ja ürituse moderaatoriks oli Juhan Kivirähk, Turu-uuringute AS. Üritus toimus Diskussioon toimus Tallinnas, Radisson Blu Sky Hotellis ja Chatham House reegli alusel. 

2015, 10. veebruaril toimunud X ümarlaual räägiti saabuva  naiste rollist poliitikas. Kohal olid kõikide 2015. a. Riigikogu valimistel täisnimekirjadega kandideerivate erakondade esindajad. Arutelu juhendas Marica Lillemets.

2015, 8. märtsil viis Eesti NATO Ühing läbi naistepäevale pühendatud suure konverentsi, mis toimus Narvas, Tartu Ülikooli Narva Kolledžis. Üritusega tähistati XI ümarlauda ning terve päev kestnud konverentsil olid esindatud nii avalik, era- kui kolmas sektor. 

2015, 26. mail toimus XII ümarlaud „Naiste roll Eesti ühiskonnas”, mis kujunes tõsist arutelu ja huvitavaid küsimusi tõstatavaks kohtumiseks.  

2015, 6. oktoober toimus 2015 aasta viimane ümarlaud, kus osales ka NATO Peasekretäri eriesindaja Marriët Schuurman. Ümarlaua alateemaks oli „ÜRO resolutsiooni 1325 mõju võrdsema ühiskonna loomisel”.

2016. 11. märtsil toimunud konverents „Naised, rahu, julgeolek“ rõhutas naiste olulisust julgeolekuprotsesside tagamisel ja juhtis tähelepanu naiste olukorrale kriisisituatsioonides tuginedes ÜRO resolutsioonile 1325. Konverentsil osales üle 100 osaleja nii avalikust kui kolmandast sektorist, lisaks ajakirjanikud, saatkondade esindajaid, üliõpilased, erinevate organisatsioonide esinejad. Tavakodanikud said konverentsist osa online videoülekande ja meedias kajastatavate arutelude kaudu. Projektiga panustatakse ÜRO resolutsiooni 1325 Eesti tegevuskava täitmisesse. Kokkuvõtet 2016. aasta konverentsis saab lugeda SIIT. 

2017, 10. märtsil toimus konverents „Naised, rahu, julgeolek“ Riigikogu konverentsisaalis. Konverentsi kokkvõtet saab lugeda SIIT. Samuti on võimalik konverentsi järele vaadata videosalvestusest. President Kersti Kaljulaidi tervitus konverentsil osalejatele: Vabariigi Presidendi tervitus Eesti NATO Ühingu konverentsile „Naised, rahu ja julgeolek”. 

2018, 1. märtsil toimus konverents „Naised, rahu, julgeolek“ Kaitseministeeriumis. Konverentsi toetas NATO peakorter, Friedrich Eberti Fond, Kanada saatkond, Kaitseministeerium ja Haridus- ja Teadusministeerium. Rahvusvaheline konverents rõhutas naiste kaasamise olulisust julgeoleku protsesside tagamisel ja juhtis tähelepanu naiste olukorrale kriisisituatsioonides. Rahvusvahelise konverentsi arutelu fookuses oli Põhjamaa riikide parimate praktikate ja kogemuste jagamine naised, rahu ja julgeolek tegevuskava edendamisel. Siseriiklik arutelupaneel käsitles Eesti naiste perspektiivi rahu ja julgeoleku tagamisel ning väljakutseid ja võimalusi naiste kaasamise edendamiseks rahu ja julgeoleku tagamisel nii ülemaailmses kui ka kohalikus perspektiivis. Konverentsi kokkuvõtet saab lugeda SIIN. Ürituse pildid meie Facebooki lehel ja kodulehe galeriis.

2019, 21. märtsil toimus rahvusvaheline konverents „Naised, rahu ja julgeolek” välisministeeriumis. Konverentsi korraldamisel Eesti NATO Ühingu poolt aitasid kaasa ka välisministeerium, kaitseministeerium, NATO peakorter ning Friedrich Eberti Fond. Ühing on pühendanud iga ürituse spetsiifilisele aspektile laiast „Naised ja julgeolek” raamistikust. Rahvusvaheline konverents toimus taas naistepäevakuul, et rõhutada naiste kaasamise tähtsust julgeoleku tagamisel ning juhtida tähelepanu naiste ja laste olukorrale kriisikolletes. Konverents põhines ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonil 1325. 2019. aasta konverentsi teemad jagunesid kaheks paneeldiskussiooniks. Esimene rahvusvaheline arutelupaneel kajastas resolutsiooni 1325 rakendamisest tulenevaid parimaid praktikaid Kanada, Suurbritannia, Rootsi ja Hollandi kogemuste näitel. Esmakordselt tutvustati laiemale avalikkusele Euroopa Julgeoleku-ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) värsket järelevalve raportit Ukraina kohta. Teine arutelupaneel käsitles siseriiklikke teemasid, tuginedes ÜRO resolutsiooni 1325 Eesti tegevuskava täitmisele. Arutleti kaasava julgeoleku ning „Võrdsed

võimalused riigikaitses“ teemal. Konverentsi lõpetas motivatsioonikõne Eestis teeniva liitlase (NATO lahingugrupp Eestis) kpt Stacey Oliveri poolt teemal „Naissõjaväelase edukast karjäärist ja teenistusest kaitsejõududes“. Vaata lisaks ka ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 „Naised, rahu ja julgeolek“ Eesti tegevuskava 2015-2019 rakendamise lõpparuanne.

2020, 18. juunil toimus rahvusvaheline konverents „Naised, rahu ja julgeolek”. Sel Eesti NATO Ühingu, Kanada Suursaatkonna, NATO ja välisministeeriumi eestvedamisel toimunud ümarlaual osales kaheksateist 22-69 aastast erinevas ametites naist. Neil paluti julgeolekupsühholoogilise ülevaate raames avaldada oma arvamust erinevate teemade ja näidatud piltide kohta. Järeldusena selgus, et naised seostasid julgeolekut isikliku, riikliku/rahvusvahelise ja kübervaldkonnaga. Lisaks leidis enamus naisi, et usaldavad meie julgeolekusektorit ja NATOt. Nõustuti ka, et naistel peab olema võimalus liituda kaitseväega, ning naiste roll peab suurenema ning tähtsustuma nii julgeolekusektoris, NATOs, kui kaitseväes. Erinevate fotode vaatlemisel kirjeldasid osalejad hirmu ja ohutunnet nähes fotot Venemaa president Putinist, arvutist, sõjaväelastest ja tuumajaamast. Põgenikelaagri fotoga tekkis assotsiatsioon vaesusest, ning kurbuse ja kahjutunde emotsioon.

2021, 16. novembril toimus Tallinnas, hotellis L´Embitu VII rahvusvaheline aastakonverents „ÜRO resolutsioon 1325: naised, rahu ja julgeolek“. Konverents keskendus esmakordselt Balti riikide tegevuskavade ja koostöövõimaluste tugevdamisele. Lisaks Eesti, Läti ja Leedu ekspertidele esinesid konverentsil USA, Kanada ja Rootsi julgeoleku valdkonna ja diplomaatia esindajad. Rahvusvaheline konverents rõhutas naiste kaasamise tähtsust riikide julgeoleku tagamisel ning juhtis tähelepanu naiste ja laste olukorrale kriisikolletes. Balti riikidest on enim panustanud sellesse Eesti, kellel on töös kolmas tegevuskava. Konverents andis ülevaate seni tehtust ja pakub koostöö kohti tulevikuks.  Avakõne pidas Kanada brigaadikindral Carla Harding Liitlasvägede Euroopa ülemjuhatuse peakorterist (SHAPE) teemal „Mitmekesisuse konkurentsieelis julgeoleku tagamisel“. Sõna said Eesti Vabariigi välisminister Eva-Maria Liimets, Kanada suursaadik Kevin Rex, ÜRO soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste ameti poliitika ekspert Harriette Williams Bright ja Rootsi tulevane suursaadik Eestis Ingrid Tersman.  Arutelupaneelid keskendusid Balti riikide 1325 tegevustele ja koostöövõimalustele, kaasates eksperte Riiast, Vilniusest ja Tallinnast. Panelistid hindasid Eesti Naised, rahu, julgeolek tegevuskava edenemist ning otsisid valdkondi, kus tugevdada koostööd erinevate NAPi elluviimisega seotud sidusrühmade vahel. Konverentsil osales ligikaudu 50 erineva taustaga osalejat, sealhulgas akadeemikud, poliitikakujundajad, diplomaadid, sõjaväelased, valitsusvälised ja valitsustevahelised organisatsioonid, eriasutused ja aktivistid. Konverentsi korraldas Eesti NATO Ühing (EATA) koostöös välisministeeriumi, kaitseministeeriumi, Kanada saatkonna, Saksamaa Liitvabariigi suursaatkonna ja Friedrich Eberti Fondiga.

2022, 25. novemberil toimus Tallinnas rahvusvaheline aastakonverents „ÜRO resolutsioon 1325: naised, rahu ja julgeolek“. Selle aasta teemaks oli soonõunike perspektiiv. Üritusel osales ligi 100 osalejat erinevatest riikidest. Konverentsi korraldas Eesti NATO Ühing (EATA) koostöös Välisministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Kanada saatkonna ja Saksamaa Liitvabariigi suursaatkonna.

2023, 13. oktoobril leidis aset Tallinnas rahvusvaheline aastakonverents „ÜRO resolutsioon 1325: naised, rahu ja julgeolek“. Selle aasta teemaks oli Ukraina. Kokku oli esindatud seitse riiki – Ukraina, Eesti, Läti, Leedu, Saksamaa, Slovakkia ja Kanada. Konverentsi toetasid Kanada Suursaatkond, Saksamaa Suursaatkond, välisministeerium, kaitseministeerium, Friedrich Eberti Fond ja NATO Peakorter.

2024, 18.-19. jaanuaril NATO peakorteris leidis aset esimene arutelu kodanikuühiskonna esindajatega NATO naised, rahu ja julgeolek poliitika uuendamise teemal. Kõnelused peeti NATO peasekretäri WPS-i (Women, Peace and Security) eriesindaja Irene Fellini juhtimisel kodanikuühiskonna töögrupi (CSAP) esimesel koosolekul. Plaanis on kinnitada uus poliitika selle aasta Washingtoni tippkohtumisel. CSAP töös osaleb Eesti esindajana 2023-2026 EATA juhatuse esimees Krista Mulenok.